Eile jaeti mind uksinda uhte pisikesse kulla. Ujusin, paevitasin (polesin) ja laksin mere aarsesse tavernasse baklazaani tzatzikiga sooma. Uli uksildane oli olla, nii et kui Jura helistas, lobisesin 7,32 minutit nii et mu aku oli peaaegu otsa korral. Korval laua vanatadi poetas mu laua peale hunniku koige paremaid viigimarju uldse. Ohtul helistas ema ja tahtis mulle vajalikku infot edastada, aga mu aku utles ules. Nii ma siis paanitsesin hommikul, kuna ma pidin ju kooli minema, aga keegi ei tulnud mulle jargi. Suht lopuks tulid Michael ja Jura mind linna viima, nii et ma kuulsin, et mulle oldi 100 korda helistatud ja kell 9 oldi mulle jargi tuldud, aga kuna ma olin maganud vms siis nojah - kooli aktusest jain ilma.
Nuud on nii, et 2tunni parast laheb Jura Zagorasse. St - viiest kolm on uhes magikulas, mina ainukesena linnas ja koige lahemal (7km) on mulle Devin, mereaarses kulas. See on hirmus, aga ma olen oma linnaga rahul. Ma loodetavasti siis tana naen oma pere.