Laup2ev oli igal juhul revolutsiooniline, v2hemalt paariks tunniks. Tegime Devinile tattoo. See oli spontaanne ja samas nii loomulik. See nv on olnud kuidagi endasse, v6ibolla on selles mu m2gikyla m6ju juures, kuid ma tunnen ennast nii 6nnelikult linnas olles.
6htu oli kummaline. Mul oli taskus v6ti, mille 2rakaotamise puhul lubati k6ik 7 2ra tappa ja ma teadsin, et ma pean sinna oma kottidega j6udma, m2letamata t2pset asukohta. Ma ei olnud kunagi varem sinna korterisse yksi l2inud, veel v2hem seal yksi olnud. Aga kohale ma j6udsin. Ehmatasin, kui tuled p6lema ei l2inud. Valgustasin korterit oma 6nnetu telefoniga, et pistikut v2hemalt v2ikese lambi jaoks leida, leidmata. Helistasin Devinile, kes ei imestanudki et elektrit pole ja suunas mu mingi kasti juurde, mille ma pidin lahti tegema ja punase lyliti vasakul sisse lylitama. 6 minutit muukisin ma vale kasti, see 2hvardas juba seinalt maha tulla. Ukse tagant leidsin maast mingi paberi. Sellel oli minu nimi peal. Selleks ajaks oli Devin ka juba p2ris kindel, et ma olen osa mingit 6udukast. Aga see oli kiri, see oli kiri mulle, Mariselt. Lihtsalt niisama, kuskil maas ootamas mind. Tuled sain p6lema.
Korter oli kylm, k6ik tekid mis ma leidsin kuhjasin kokku ja lugesin kirja, oma raamatut.
Hommik oli p2ikeseline. Selline esimene kevade valgus, mis teeb k6ik nii ilusaks. Ignoreerisin kylmatunnet oma lyhikeste k2istega ja l2ksin oma lemmikohvikusse raamatut lugema. Pyhap2eva hommiku kohvile. Ma olin peaaegu pettunud kui Devin sinna ilmus, nii haaratud olin oma yksikust seltskonnast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar