Salsa Revolution, Kolumbus
Mari on nagu kõndiv pidu. Lahe.
Kolumbus on ka lahe. Meie omasid oli isegi päris mitu veel.

Minu tutvus chachaga algas natuke liiga avalikult ja möödus basic stepi ja paari turn'iga, kuigi need läksid ilmselt valesti. Ja reggaeton on ka minu uus mõiste. Kas keegi seletaks õlgade olemust selles tantsus?

Today's fortune: Our first and last love is.. self-love

Juba läkski untsu ja msni ma ka ei pääse.

Eile oli Minu-esimene-Kolumbuse-salsa. See oli loomulikult teistsugune, kui ma ette kujutasin. Ja mulle meeldis, väga. Nii väga, et ma olin sunnitud helistama koju ja kauplema endale lisaaega. Sellel olid loomikult kõrvalpõhjused (Mammu ja Jasper kes ähvardasid ise helistada), aga muidu oli ikkagi superluks. Ma hakkan juba aimu saama, kes ikkagi on ainult meie trenni oma ja kes käib kuskil mujal ka.

Mul tuli eile meelde, et ma pidin lakke kuldse päikese maalima, aga isa on selle vist unustanud. Kahju täitsa, see sobiks sinna.

Eile ma arvasin, et on kõige hullem reede, mis üldse olla võib. Oligi hull, sest oli salsapidu ja ma ei läinud. Päeval kolasin Deaga mööda poode, et talle peole midagi selga saada ja see oli kergelt öeldes masendav, õnneks ta suhtus mõistvalt. Ta on tore.
Täna kommentaare kuulates ma ei olegi väga kurb. 5korda rohkem naisi ja blogikokkuvõtted olid pigem nukrad. Ma ei tea mida arvata enam.
Geroga räägime üksteisest mööda vist, ma ei saa üldse aru, mis toimub.
Aga positiivseid kommentaare tuli ka ja ma olen rahul. Endaga, teistega. Reedega.

Laura küsis mult just, kas ma ikka tean, kus Viimsi asub.

Sees keerab ja ma ei katsun sellele mitte mõelda, et mitte ropsida, et keegi midagi ei kahtlustaks. Päris jama nagu.
Trenn algab kolme tunni pärast ja ma ei ole väga huvitatud sinna minemisest, sest mind ootavad seal pildid eilsest õhtust + üüratu võlg Margole. Hyvä joulu, Brita.

Saksa keele kirjandi kirjutamise teooria tund.
"Meine Aufsätze stinken!" ('Mu kirjandid haisevad!' ütles Triin mõeldes sellega oma mitte eriti lennukat kirjutamisoskust.)

Mul käis täna teist päeva kooligarderoobis papu sees päkapikk. Suht parim asi viimasel ajal!

D. bunny says:
tead, mina olingi see ohmoon, kes meiner Onkel kirjutas.

Mind on tabanud selline olukord, et. Mul ei ole elu enam. Tegelikult juba mõni kuu, alates salsa tantsimise algusest. Ma olen vaadanud läbi (ilmselt) kõik kvaliteetsemad Youtube'i üles pandud salsa, bachata, merengue ja lambada videod, mu Arese muusikalist on asendunud 70% ulatuses hispaania keelse magusa rütmiga ja ma elan kolmapäevas pühapäevani ja mõnele reedele (trennid+mõni salsapidu). Kõik videoõpetused on loomulikult läbi tantsitud, aga midagi väga vapustavat juurde vist pole saanud. Nüüd ma juba tunnen, et algajate trenn jääb kuidagi lahjaks ja see tähendab mulle 2tundi vähem tantsimist nädalas (NUUUUUUKS). Ma prooviks Baile variante, aga üksi ma päris lähengi. Õde on kuidagi üldse ära kukkunud, ma oleks suht tüdinud, et Gero ja Michael küsivad kogu aeg, et kus Mari on. Eee.
Lisaks kardan ma, et ma kuulan salsaplaati üle ja tüdinen nendest üllitistest ja siis on küll kurb, sest ilma mõne loota ei suuda Gero ikka üldse tundi läbi viia. Oeh. Raske! Ma ei saa nüüd aru, mis ma tegema peaks. Ma võiksin tantsida 24/7, aga ma tantsin 6/2. Kolumbusesse võiks ju..
Head mõtted on väga oodatud.

I love salsa.
J'aime salsa.
Ja ljublju salsa.
Ik hou van salsa.
Ich liebe salsa.
Senza salsa.
Ma armastan salsat.
Ég elska salsa.
Salsa seviyorum.
Te quero Salsa!

"Maris, aus was war die Zollmauer gebaut?"
"Aus... Stein?"
"Ahaa. Aus Stein. Und gab es da auch Türen?"
"Äh.."

"Maria, war die Zollmauer aus Holz, Stein oder was bebaut?"
"Aus Stein."

See kontsert oli nii uskumatu ja tema hääl nii kena, et ma pidin ütlema, et tulen ka homme. Ükskõik kuidas, homme näeme. Nägimegi. See oli veelgi kenam. Ja nüüd peale hüvastijättu ma tean, et ta mäletab ja võtab selle endaga sinna kaugele kaasa. Võibolla saab isegi ühenduse, aga see pole nii oluline.

Kui sa oled vastu ööd kuskil Lasnamäe bussipeatuses ja su riided tilguvad merevett, mp3st tuleb Guns'n'Roses ja sa näed, et su buss tuleb, siis on see üks õnnelik tunne.

"Jookseme üle tee!"
"Ma ei taha enne Placebot surma saada.."

Vaatasin terve päeva Youtube'st Placebo laive. MA EI SUUDA USKUDA, ET MA NÄEN SEDA PÄRISELT LAIVIS KA.

Special Needsi. Hhhhh
52 päeva

Revolutsioon on sündinud! Ma suutsin end veenda füüsika lihtsuses. Või vähemalt selles, et olen suuteline tuupima ja füüsika tublilt ära tegema. Ma olen väga rahul. Väga.