Kiihnu!

Klassiekskursioon oli Kihnu. Praam oli lahe, Amalie, kui ma õigesti mäletan. Munalaiu sadam on ka äge. Saare peal tuli meie klassile roheline veoauto vastu ja läksime kämpingutesse. Me jäime majast ilma, aga õnneks kupatas Tiitson poisid ühest majast välja. Nad vihastasid meie peale, aga tegelikult me ei olnud süüdi. Õhtul, kui vorstid olid krillitud, tõmbasin ma Marise kaasa ja me jooksime ühe suure kivi peale, et päikeseloojangut vaadata. Kinkisin talle seal ta sünnipäeva kingituse, luuleraamatu. Seal olid luuletused aastaaegade kaupa ja me lugesime läbi kõik suve omad. Need läksid hämmastavalt täpselt hetkemeeleoluga kokku. Siis läksime tagasi ja kõik poisid olid kuskile laiali valgunud. Tantsisime kuuendike tüdrukutega koos "Kes aiast". See oli lõbus. Siis läskime terve klassiga Mihkli kämpingusse ja panime kämpingu proovile - st me hüppasime ja laulsime Marisele sünnipäevalaulu. Triin tegi ettepaneku seinu rammida ja kõik kolmkümmend või palju meid oli - hakkasid kämpingu seinte poole hüppama. Sellest ma ennast säästsin ja läksin välja, et põlev viiruk ära kustutada. Siis ilmus Pajos, kellele ei meeldinud, et me kämpingut lõhume ja mina, Hannes, Mann ja Tiia saime terve klassi eest pahandada, sel ajal, kui kämpingus hüppajad hirmuga tule ära lasid (äkki Pajos siis neid ei märka). Kui sellest toibusime, jõime Marisega cappuccinot ja Kairi, Marina tulid Marist õnnitlema.
Aa. Õhtu. Kõik oli pime ja nagu ma hiljem teada sain, oli öörahu. Üle platsime jooksin mina, melon käes ja Maria, paprika käes. Tiitson küsis, küll midagi, aga me läksime ikkagi. Läksime kõrvalmajja, kus olid Raiko ja Hannes. Pidasime sünnipäeva ilma sünnipäevalapseta. Siis tulid ka Maris ja Maiu. Vaatasin aknast välja ja märkasin, et Tiitsin tuleb meie maja poole. Kõik kuuekesi hüppasime Raiko voodisse, nii et tekiga oli kaetud akna poolt( see oli nagu üks väha suur kuhi). Sõime siis melonit ja Maris piilus teki alt välja, akna poole. Ta kiljatas, kuna akna taga seisis Tiitson taskulambiga. Pidime tagasi majja jooksma. Seal kutsusime enda majja kõik tüdrukud, peale Lii, Evelini ja Edithi. Meid oli nii palju, et viimased tulijad pidid seisma. Kuulasime Nirvanat. Mõnus oli. Tiia ja Manniga jooksime kottpimedas ringi. Jäime Tiitsonile vahele. Lõpuks kui aeg magama oli jääda, oli meid poas 7. Kaks voodit. Täiesti kägaras. Mõne tunni pärast ärkasin selle peale, et Kadril helises telefon, et Maris ja Maiu on rannas. Läksime ka. Jube külm oli, päike tõusis ja linnud laulsid. Rannas olid poisid, kes olid mingis kahtlases olekus. Läksime Lii, Maria ja Maiuga Kihnu peale jalutama. Ilusaid pilte sai. Kui tagasi jõudsime, läksime Maiu ja Manniga uuesti, aga nüüd teist teed pidi. Kihnus on ilus loodus. Siis oli kell juba ligikaudu kaheksa ja me korraldasime rannas köieveo tüdrukud poiste vastu. Meie võitsime^^. Kuna öösel sai vähe magatud, siis jäime Mariaga rannas kadakate vahel linnulaulu kuulates magama. Päike võttis ja nüüd olen ma põlenud. Enne minekut läksime poest läbi, ma ostsin hapukoort, et kõik tohterdada, kes olid suuremas koguses päikest saanud. Mina olin kõige rohkem. Praamis mängisime Maiu ja Manniga Hiina Püramiidi. See oli lahe. Maiu on lahe. Mann on lahe, kõik on lahedad!
Aga magusat sai liiga palju söödud.


Ah, kes kaasas ei käinud, see vist ei taipa.