Fox in the snow, where do you go
To find something you can eat?

Käisime Manniga teatris. Linnateatris. Lahe oli.

Läksin bussi peale. Vaatan paremale, Mihkel särab. Issand! Pilt pidi eest ära liikuma, kui Andi ka säras. Olgugi, et Andil on vähemalt miljon pahet, on ta siiski meie Andi, kes on kõiges süüdi.
Aga siis leidsin ma endale veel ühe päris laheka heleroosa kleidi. Ma ei tea veel kus ma seda kanda saan;)

Koolipidu

Maris, Maria &co korraldasid koolipeo. Meie direktsioon sakib. Algul olime niisama, vaidlesime kõigiga kellege vaielda sai ja siis mõtlesime, et kuulame veits Sleepwalkers'it.
Kardeka eit: "Ei, 12klass ei pääse sisse!"
Mann: "No me tegelt ei käi siin kooliski.."
Päris hea siis, sest tegelt oleme alles kaheksandas. Aga et bändid olid päris head ja korraldus oli vahva. Aitäh, Maris ja Maria!

Õpilased versus vilistlased. Korvpall. Tavatingimustes ma kossu ei poolda, AGA SEE OLI MEGALAHE. Ammu pole midagi nii .. nii lahedat olnud. Aga nüüd tuleb veel koolipidu ja filmifestival, nii et jess(H)

See, mis eile toimus.. Täna kirjutasime seletuskirja (mis oli mul nagu mulle tundub siis neljas. Mitte et ma nii mässumeelne oleks, aga ma lihtsalt satun igale poole). Oleks 2väikest detaili teisiti läinud ja ma oleks saanud käskkirja. Aga kõik läks õnneks hästi.

Koolis on asjad küll õige imelikuks kiskunud. Täna oli lastevanemate koosolek, mu vanemad seal ei käinud, aga ma kuulsin juba, et eesti keele õpetaja oli nutma hakanud (kuna me väga igatseme oma eelmist eesti keele õpetajat, kes saatis meile sõnumi, et tal on meist kahju vms). Ja klassijuhtaja oli meid väga sõimanud. Meil pidavat olema kaheksandatest kõige halvem tase, kuigi oleme A klass. See küll võimalik olla ei saa. Klassijuhataja ja kõik vihastavad mind, ma veendun iga päevaga, et ma tahaksin gümnaasiumisse kuskile mujale minna.

Aga kuhu? Khu ma saan, kui kaheksanda eesti keel jääb puudulikuks?

Suur seiklus oli. Ma ei ole vist mitte kunagi jalgsi nii palju võõraid paiku ja linnaosi läbi kõndinud. Ja ma lõikasin oma üpriski pikad juuksed nii lühikeseks et nüüd on peaaegu poisipea. Ma nii kahetsen. Nad kasvavad nii kaua tagasi:(

Saksas oli mingi grupitöö, et pane kirja et, milline üks hea sõber olema peab ja. Meil oli päris hea grupitöö siis, kirjutasin igast lauseid, et sõber peab toetama ja aitama ja. Kohe heaks näiteks olid Lii ja Evelin, kes olid minu ja Marisega ühes grupis. Kui küsimus tekkis, kes esitab, siis "ei, eiei see pole minu vihik, eiei sina ju kirjutasid..blabla". Me hoiame kõik väga kokku^^ Okei, mina siis esitasin, kuna ikkagi ju minu vihik. Viimase lausena ütlesin, et sõber peab oma vigu tunnistama ja siis pidin ma oma vigadest rääkima ja see ei olnud üldse lahe.
Phah, ma ei tea mis selle mõte oli.

Eile õhtul tulid sugulased meile. Nendega käisime eelmine aasta Kreekas. Siis mingi vaatasime meie eelmise aasta reisi Kreeka pilte. Tuju läks suht nulli. Öösel kell 4helisesid äratuskellad ja nad tulid üles, et ära Kreetale sõita. Mind jäeti maha. Läbi une ma hakkasin paanitsema, et isa unustas mul inglise keelt aidata. Siis hommikul sain ma teada mis sigadusi Maris jälle tegi ja üldse siin on nõme. Tahaks olla kuuma päikese all ja kõndida Loutrakis. Seda tahaksin ma kõige rohkem.
Täna alustame filmiga. Kui midagi nässu ei lähe.

APPI! MA OLEN NÜÜD ÕNNETIPUL. Just peale seda kui eelmise blogi valmis sain, siis avastasin, et see Karepa lugu on olemaas!:D Iiik. Ma olen vaimustuses.

Grits - My life be like

Sügise tulek

Kuna täna on selle suve viimane augusti päev, siis leian et oleks kena natuke ka peaaegu mööda läinud augustist rääkida. Juuni ja juuli olid väga väga tegusad. August see vastu mitte. Üleeile kirjutasime Triinuga filmi stsenaariumi valmis ja kui hästi läheb, siis esitame selle filmifestivalil. Me veel ainult ei oska vesilaineid juustesse teha. Peab vist lakiga proovima. Aga et suvi oli jah väga lahe. Ah jaa, ja Muumitrolli sain ka lõpuks läbi. Lõpp oli natuke imelik.

Unustasin eile folgi saadet vaadata, aga õnneks on täna kordus.

„On tegelasi, kes varjavad teatud purkides saladusi."
„Pea lõuad," lausus Muumitroll.

Hahahahaaa.

Köögis laua peal ootab mind pool tassi rooibosi teega. Öka. Enne ma juurdlesin isaga selle üle, milline on kõige vastikum tee. Ma arvan et selleks on suitu rooibos, aga isa arvas et seda pole olemas. Tore on, olen päästetud.

Eile oli Kairi sünnipäev Salmistus. Ja see oli tõesti üks toredamaid asju, mis koos veedetud on. Maris, Maria, Triin mina( ja noh Mihkel ka). Need on need kõige vanemad ja paremad. Ah, kui hea on olla selliste inimestega!

"Ah et sa hakkad siis abielluma jah?"
"Jah."

Tegelikult on asi pruudikimbus. Seda ka, et FOLK ON TULEMAAS! Ja loomelaager.

Täna, laagri eelviimasel päeval toimus nii palju meeletult head. Esiteks oli tänane Laagri Cup orienteerumine. Iga suur sai endale ühe väikese ja kaardi. Üles pidi leidma majade numbrid. Redrik oli tubli, leidis kõik mis vaja ja mina teadsin otseseid teid, nii et me jõudsime päris esimestena fini£isse. See oli super, sest kõik oli ju minu kodu ümbrus. Siis läksin trenni ja keegi nagu ütles, et näe, Silja seisab seal. No ei või olla - oligi! Meie kullakallis Sillu! Mõtlesin, et enam ma temast lahti eii lase. Aastaks kadus ja nüüd alatiseks tagasi. Ma olen nii õnnelik. Silja, meie päike. Siis vaatasin stendilt Laagri Cup´i tulemusi ja üllatus mis üllatus - ma olin mingi seitsmendalt-kaheksandalt kohalt esimeseks tõusnud! Kõik tänu orienteerumisele ja rastapoiss Redrikule. Lihtsalt nii mõnus. Homme lähvad kõik bowlingusse, aga ma jään ainukesena trenni tegema. Ma armastan seda. Vist.

Kiihnu!

Klassiekskursioon oli Kihnu. Praam oli lahe, Amalie, kui ma õigesti mäletan. Munalaiu sadam on ka äge. Saare peal tuli meie klassile roheline veoauto vastu ja läksime kämpingutesse. Me jäime majast ilma, aga õnneks kupatas Tiitson poisid ühest majast välja. Nad vihastasid meie peale, aga tegelikult me ei olnud süüdi. Õhtul, kui vorstid olid krillitud, tõmbasin ma Marise kaasa ja me jooksime ühe suure kivi peale, et päikeseloojangut vaadata. Kinkisin talle seal ta sünnipäeva kingituse, luuleraamatu. Seal olid luuletused aastaaegade kaupa ja me lugesime läbi kõik suve omad. Need läksid hämmastavalt täpselt hetkemeeleoluga kokku. Siis läksime tagasi ja kõik poisid olid kuskile laiali valgunud. Tantsisime kuuendike tüdrukutega koos "Kes aiast". See oli lõbus. Siis läskime terve klassiga Mihkli kämpingusse ja panime kämpingu proovile - st me hüppasime ja laulsime Marisele sünnipäevalaulu. Triin tegi ettepaneku seinu rammida ja kõik kolmkümmend või palju meid oli - hakkasid kämpingu seinte poole hüppama. Sellest ma ennast säästsin ja läksin välja, et põlev viiruk ära kustutada. Siis ilmus Pajos, kellele ei meeldinud, et me kämpingut lõhume ja mina, Hannes, Mann ja Tiia saime terve klassi eest pahandada, sel ajal, kui kämpingus hüppajad hirmuga tule ära lasid (äkki Pajos siis neid ei märka). Kui sellest toibusime, jõime Marisega cappuccinot ja Kairi, Marina tulid Marist õnnitlema.
Aa. Õhtu. Kõik oli pime ja nagu ma hiljem teada sain, oli öörahu. Üle platsime jooksin mina, melon käes ja Maria, paprika käes. Tiitson küsis, küll midagi, aga me läksime ikkagi. Läksime kõrvalmajja, kus olid Raiko ja Hannes. Pidasime sünnipäeva ilma sünnipäevalapseta. Siis tulid ka Maris ja Maiu. Vaatasin aknast välja ja märkasin, et Tiitsin tuleb meie maja poole. Kõik kuuekesi hüppasime Raiko voodisse, nii et tekiga oli kaetud akna poolt( see oli nagu üks väha suur kuhi). Sõime siis melonit ja Maris piilus teki alt välja, akna poole. Ta kiljatas, kuna akna taga seisis Tiitson taskulambiga. Pidime tagasi majja jooksma. Seal kutsusime enda majja kõik tüdrukud, peale Lii, Evelini ja Edithi. Meid oli nii palju, et viimased tulijad pidid seisma. Kuulasime Nirvanat. Mõnus oli. Tiia ja Manniga jooksime kottpimedas ringi. Jäime Tiitsonile vahele. Lõpuks kui aeg magama oli jääda, oli meid poas 7. Kaks voodit. Täiesti kägaras. Mõne tunni pärast ärkasin selle peale, et Kadril helises telefon, et Maris ja Maiu on rannas. Läksime ka. Jube külm oli, päike tõusis ja linnud laulsid. Rannas olid poisid, kes olid mingis kahtlases olekus. Läksime Lii, Maria ja Maiuga Kihnu peale jalutama. Ilusaid pilte sai. Kui tagasi jõudsime, läksime Maiu ja Manniga uuesti, aga nüüd teist teed pidi. Kihnus on ilus loodus. Siis oli kell juba ligikaudu kaheksa ja me korraldasime rannas köieveo tüdrukud poiste vastu. Meie võitsime^^. Kuna öösel sai vähe magatud, siis jäime Mariaga rannas kadakate vahel linnulaulu kuulates magama. Päike võttis ja nüüd olen ma põlenud. Enne minekut läksime poest läbi, ma ostsin hapukoort, et kõik tohterdada, kes olid suuremas koguses päikest saanud. Mina olin kõige rohkem. Praamis mängisime Maiu ja Manniga Hiina Püramiidi. See oli lahe. Maiu on lahe. Mann on lahe, kõik on lahedad!
Aga magusat sai liiga palju söödud.


Ah, kes kaasas ei käinud, see vist ei taipa.

Ma näen unes poissi, kelle nägu ma ei mäleta, kuid hiljem võrreldes seda pildiga selgub, et sarnasus on hämmastav. See on huvitav.

Vaheaeg

Vaheaeg oli asjalik ja trennis käisin palju ja ühe päeva olin haige ja leidsime koha, kus me järgmine aasta käia tahame ja Marise juures vaatasime hästi palju filme ja õppisin vene keelt ja sain ülitoreda jope. Peaks vist kõik olema. Ahso ja Maiuga sai niisama nõmetsetud kah. Nii ei tundu, et oli tore, aga tegelikult oli. Homme siis kooli tagasi ja 10nädalat suveni:)
Taani rahvas tuleb täna tagasi ja varsti saab teada, kuidas Trefneri ja Reaalkooli katsed läksid.

Adam Green - Emily

Oh vaheaeg!
Matemaatika oli vaikuse tund. Maiuga joonsitasime Käsperi klassi ees, kriit käes vehkimas ja uusi valemeid seletamas. Pärast viisime talle näha, Käsper ütles: "Uu, that's me!" Õnneks talle meeldis. Siis kui kõik olid tunnistused kätte saanud, jäid 22inimest seletuskirju kirjutama. Mina ka, oh muidugi. Ja kõik oli Mihkli süü. Ja Andi. Ja Tiitsoni. Ja üldsegi!
Alina sai terveks. Läksime trenni tund aega varem. Jaanika venitas käe välja ja Melissa pakkus, et ta võib plaastreid tuua. (Hahahaaa)

Võistlustel oli tore. Buss oli vahva, uks ei käinud kinni. Ja mingi tüüp üritas seda kinni siduda, aga nööri polnud "Mis mees sa oled, et Tartusse minnes nööri kaasa ei võta?" Lahendus oli hüppenöör. Need, kes joogid üles võtsid, nendel jäätusid ära. Me hilinesime/jõudsime liiga täpselt, nii et kui ma riietusruumis oigasin ja jääkülmi riideid selga üritasin saada, siis teatatati, et mu mäng on juba välja kutsutud.
Vaatasin mingeid pilte ja natuke nukraks võttis. Olen ma paljust ilma jäänud?

Õnn soosib julgeid. (Vergilius)

Eelmine nädal oli mul sünnipäev. Nii tore oli! Kõik pidasid meeles ja tegid üllatusi. Tavaliselt, kui ma Maiuga lähen, siis bussipeatuses haakuvad Hannes ja Patsu ja siis ajavad nad meid lumepallidega taga, aga mu sünnipäeval oli mul immuunsus, Maiu põgenes üksi. Ja üldsegi.
Siis eile käisid tüdrukud siin. Kõik olid pöördes kaardimängust Maffia ja me mängisime seda terve õhtu. Niinii tore oli.
Ja siis oskasin ma päev enne võistlusi jala ära väänata, nii et ma lendasin täiesti pikali. Jaanika hankis mingi külma kraami välja, aga no trenni lõpus ka veel! See on mul krooniline.
Ja Getter ja Alina ja Jaanika on vahvad.
Homme mängin Semjoniga sega. Kedagi me alagrupist ei tea. Maris tuleb ka võibolla vaatama või midagi.
Loodan et jalg streikima ei hakka.

Maria saatis Triinuga kooli mulle paki. Jube armas oli. Suur apelsin, plaat, minu rahakott, minu mall, tabletid ilma tablettideta ja üliarmas kiri. Inkas võisin lahti teha ja kirja peal oli: "Nüüd istuda sa inkas.."Doum:)

Täna on ÕUDNE päev. Esiteks jätsin ma oma saksa asjad Marise kätte. Ma helistasin talle. Balleti värgis oli tore, ma pidin ära lämbuma kui naljakas. Maris ja Maria kommeneerisid kõike. Olime seal koos Rahumäe kooli ja Saku gümnaasiumiga. Saku omas käib Antero. Ma nägin teda siis.. üle seitsme aasta. Tema ütles: "Oi, sina siin!" Ma ei tea, kas ta mu ära tundis aga okei. Siis läksime Triinuga ära. Helistasin Mariale, kuna mu rahakott oli talle jäänud. Aku oli tühi. Siis helistasin Marikale ja Marisele, aga nemad ei teadnud ka Maria kodunumbrit. Terminali minnes nägin ma üht tüüpi ja olin natuke ehmunud ja helistasin uuesti Marisele. Terve bussisõidu pablasin, et kontroll tuleb. Ja siis helistas Maria. Kontrolli ei tulnud. Aga homme pean veel kooli ka minema. Tiitson ütleb ka kindlasti, et me peame balleti projektist ettekande tegema. See oleks tobe.

Käsitöös suutsin ma kahe tunniga kõigest natuke riiet lõigata. Tegelikult jõudsin ma seda ka ühe tunniga aga teine tund kulus masina niidistamiseks, kuna pealmine niit jooksis kogu aeg maha. See ajas närvi.

Loomelaager

Kõik oli parimast parim. Seda kõike on raske sõnadesse panna, see lihtsalt ei mahu sinna. Poole kümnest õhtul üheksani tegime tööd ja õhtuti mängisime mitu tundi kaardimängu "Maffia".