Tänane.
Ma ei ole vist kunagi nii igavas tunnis nagu tänane inka olnud. Vaatan kella, kell on 23. Magan. Vaatan kella - 25. Magan. Kell on 26. See oli lihtsalt kohutav! "Lii kuule, kas see kell on õige?" "Ei, see kell seisab."
Ma olin unustanud saksa keelt õppida. Mõtlesin, et peale kirjandust õpin, aga ei. Kirjandnus jäi ära, Evert ja koor laulsid aulas. See venis vahetundi kaa, nii et ma ei jõudnud õppida. Aga Saksing ei küsinud midagi, me lausime terve tunni ühte väga ilusat saksa laulu. Saksing on mu lemmikõpetajaks saanud.
Trenn oli jama.
Mu päeviku peal on tekst: Üks hetk võib muuta kõik.

Tüdimus sellest rutiinist! Tahan juba vaheaega, et toimuks pööre, et kogeda uusi ja huvitavaid asju, et muuta midagi praegusest elust.