See on nagu et sa leiad mingi ülima koha ja siis avastad et seal on kohal need kedamitteüldse kohe kohata ei tahaks ja ilge reetmine käib. Deem küll.

Siiri ja Priit said poja! See on lahe, väikesest Paulist saab sulkafriik. Siis kohvikus oli üks pisut sassis filosoof, kes käis ettekandjatele närvidele. Kahjuks olime ainult mina, Maria ja kõrvallaud arvamusel, et ta on huvitav. Aga on tore, kui selliseid ka on.
Mu tunnistus tuleb ülim, nii hea pole ta ammu olnud.

Mariaga olime linnas, üritasime miskeid pakke leida. Mõtlesin Raasule tikke osta (nagu "pane ennast põlema" see lause käib väga tihti tema poolt Paulile) aga võibolla jõuluks oleks see veidi jõhker. Et siis ei midagi huvitavat, kõigest kõige koledamad patsikummid, sest tal on pikad juuksed ja ta võiks patse kanda. Tahan Rasmuse nägu näha.
Saime mandarine ja Triin jäljendas mind mandarinide söömise ajal. Vahel olen tore ja lõbus ja vahel lonkan kuskil ja kui Triin tuleb, siis vaatan pilguga, nagu: "õõ, midagi parm oled või?" Ta ütles et ma söön küpsiseid ka nii.
Kaotasin oma töövihiku ja kõik saksa vihikud kooli. Ei saagi homseks õppida. Kui kahju^^

Võistlused! Hästihästi vahva oli, aga mängud ei läinud eriti hästi. Tuuno arvas, et füüsilist peaks rohkem tegema, aga ta pole mu treener. Tegin jõuluheateo - Kardinapuul (mingi imelik hüüdnimi) läksid keeled katki ja ta ei märganud seda ja ma ütlesin seda tema treenerile ja päästsin ta mängu(: Mul endal ka uued ilusad keeled sinise-mustaga.
Õde üritas mu juukseid värvida/pleegitada/toonida, aga ei jäänud peale. Õnneks.

Inka asemel tegime väikesed koosviibimise kaheksakesi. Siis helistasime inkasse ja kutsusime Lii ja Marika ka juurde. Kümnekesi. Ilgelt vahva oli, peale kolmeteist minutit läksime kõik koos tundi. Jah, ma tean et lame on tunnist ära minna ja et kelle jaoks ma ikka õpin, aga inkas võime seda endale lubada:)
Peale kooli läksin raamatukokku ja üritasin leida miskit muud moodust koju pääsemiseks. Ilm oli hall ja ootasin bussipeatuses zirka 25minutit. Meeletu.

Keegi midagi eesti keeles kobises, et mingeid noorte raamatuid võiks lugeda (ei no mida veel?). Evelin tegi mulle selgeks, et igav on lugeda kilpkonnade elust ja sellest, kuidas nad toituvad kolm lehekülge järjest. Ma ei tea, minu meelest oleks see küll huvitav.
Hugo sai käsa. Vist.

Mul on nüüd kõik Dagö plaadid olemas.

Arvutitund ajaloo asemel. Jama! Maria läks mingile saksa leheküljele. Tekst oli: Nicht klicken! (Ära kliki!) Maria klikkis ja tõmbas mingi viiruse sisse. Restart, Jörg teadis kuskilt salasõna (huvitavhuvitav...). Miski häkker vist. Aari ei märganud midagi.

Tänane.
Ma ei ole vist kunagi nii igavas tunnis nagu tänane inka olnud. Vaatan kella, kell on 23. Magan. Vaatan kella - 25. Magan. Kell on 26. See oli lihtsalt kohutav! "Lii kuule, kas see kell on õige?" "Ei, see kell seisab."
Ma olin unustanud saksa keelt õppida. Mõtlesin, et peale kirjandust õpin, aga ei. Kirjandnus jäi ära, Evert ja koor laulsid aulas. See venis vahetundi kaa, nii et ma ei jõudnud õppida. Aga Saksing ei küsinud midagi, me lausime terve tunni ühte väga ilusat saksa laulu. Saksing on mu lemmikõpetajaks saanud.
Trenn oli jama.
Mu päeviku peal on tekst: Üks hetk võib muuta kõik.

Tüdimus sellest rutiinist! Tahan juba vaheaega, et toimuks pööre, et kogeda uusi ja huvitavaid asju, et muuta midagi praegusest elust.

Isa ostis täiesti vabatahtlikult uued kõrvaklapid, ilgelt suured ja mustad. Ma olen nendega nagu Miki. Tegelikult ei ostnud ta neid küll mulle aga, nendega on ülihea muusikat kuulata. Trenn oli vastik. Kõigepealt keeras treener mingi diski/funky plaadi põhja ja jättis meid väljakul liikumist harjutama. Hall oli veidi jahe ja mul jäi rabelemisest kurk valusaks. Siis otsustati, et Laura võiks Raimoga mängida ja ma pidin Kukkuriga mängima. Imelik. Simmi sai nüüd terveks, nädalavahetusel saab vist midagi huvitavat teha. Ma tahan tänast saku tööd viite saada, äkki saab siis veerandi ka viie^^
Tänase leiu üle olen ma veel kaua õnnelik või vähemalt nii kaua, kuni reaalsusesse tulen. Aga Maria ütles et tema ei kavatsegi oma unistustest reaalsusesse tulla. Nojah, valus. Mõtted kipuvad mu maailma vallutama.

PÖFF

Mõtlesime mingit saksa keelset filmi vaatama minna, et pärast sellest saksa keeles grupitöö teha. Nojah, läksime kohale, film oli ära muudetud mingite teiste filmidega. Okei, vaatasime mingeid masendavaid filme kellegi elust mis läheb alla, alla, alla... >Mingil hetkel otsustab Lii et me peaks ära minema. Siis olime me kõik juba väljas. Mõtekas jah. Prantsuse - Gruusia film oli parem kui need Sleepwalkersi auhinna võtjad.
Filmikriitikut minust ei saa.

Filmifestival! Aastane ootus vääris ennast ka ära(: Liiga andekas lihtsalt, kõik 8filmi olid üle ootuste. Ja klassivend võitis juba teist aastat järjest ära! Võimas eks?(:
Järgmiseks aastaks saame meie oma filmi ka valmis, eks võtame siis osa ka.

Triin raisk on mu saksa keele pinginaaber. No on ikka tüdruk ka, ütleks et ta on kohutavalt vaimukas, aga tema debiilseid nalju raske vaimukuse alla lugeda. Vähemalt ei ole ta rikutud laps nagu peaaegu kõik ülejäänud.
"Mann anna korra prille, vaaaau! Ma saan nüüd aru!"
Ja neljapäeva varahommikul vaadake kõik "Terevisiooni" sest Maria kekkab seal oma kipsiga ringi.^^

Marika ja Maiuga istusime Marika juures aknalaua peal, põletasime küünlaid ja kuulasime head eesti muusikat. Dagö ja Jääboiler.