OÜ Pehmed Käed

Hommik, jalutan kodu poole. Maja ees on kõrvaltrepikoja naabrimees, kellega ma kunagi rääkinud ei ole. Astub juurde ja hakkab rääkima. Vabandan, tõesti ei oska vene keelt. Püüab siis pa estonski: "Ilus.. ee. Naeratus, kohe näha, et .. kõik on hästi!"
Võtab sõ-na-tuks,
kui lihtne on tegelikult
kellegi päeva teha.

Ilus

Lihavõtted rongis

Pime perroon
Madalad nahkistmed tagavad ülevaate kupeele. Üllatusmuna, seltskonnaks Orishas ja matkakott.
Ema unustab sõnumit lugeda, isa ei viitsi vastu tulla, nii ma saabusingi.
Pime perroon

Kolmapäevaõhtune Kvaliteetaeg: friigifilm Kinomajas (D haigutas 6 korda, teised pidasid edukalt vastu. Kompositsioon täiuslikkuseni paigas. (!!!!) Kaader lendas küll aeg-ajalt välja, aga sellest oli lõpuks päris ükskõik, nagunii läksid üheksast pildist kaks mööda) ja tantsuklubi.

Mehis Heinsaar "Insener Paaveli armastuse eesõu"
"..Nii ei jäägi külalisel muud üle, kui käsi kokku lüüa ja imestada, et küll mõnel inimesel on huvitav armastus.
Aga pärast seda, veelgi kaugemale minnes, uusi üllatusi enam miskipärast ei järgne."

Hea on koju tulla ja seminari plaat kuskile kaugele lennutada,
see on
läbi!

07.39 kellases bussis sõidab vahel üks üliilus (või lihtsalt ülistiilne) poiss. Kas vene keele oskamatus minu poolt on probleemiks?
Juba sulangi

Ja siis ma olingi keset pimedat Piritat. Peale füüsika tööd, peaaegu hiilgavat kreeka keelt ja mingit vale bussi, kui bussijuht oli kergelt juhm (mina muidugi rohkem veel, oli siis vaja üldse peale minna..) ja Falck sai 4 trahvi tehtud. Homme teen ettekande relvistusest, pean limiteeritud aja vastu ja üritan Georgi küsimustele midagi vastuseks leida. Ooo-õudust.
Panustan kookosekoteilile, väikesele indie-peole ja piljardile Tartus.
Jah, piljard!
Oleks siis varem teadnud :)

Vagabondil-jälle-uued-kenad-kingakesed. Mida-ma-ei-vaja?

Kui peale ropult pikka päeva su (hea)tuju hetkega mingi haiglase tüngaga ära võetakse ja inimeste rumalus iseenese vigadest üldse paraneda ei taha, on nagu kell 20.29 motiveeritus nullilähedane.

Tänane koolipäev oli minu kümne aasta kõige informatiivsem,
oleks kõik päevad nii
emotsionaalsed
ja head.

Hei, Jasper, mis teed?

Andreas. says:
Mmm said:
et ütle britale et c'est la vie

Ma ei tulnud siia märkima, et trolli pilluti lumepallidega või et bussijuht alustas mikrofonitsi sõitjatega vestlust ega ka, et mingi päris normaalne kaabakas üritas lifti pugeda.
See oli minu päev.
Mida ma aga märkida tahtsin:
Pratchett on ikka samahea.
Coelho võib oma kristlikule palverännakule tule otsa panna.

Kõik on niii hästi, et endal hakkab ka imelik.
Ma lihtsalt pidin selle hetke jäädvustama.

Selline tunne on, et eile oleks nagu mingi vägaväga hull pidu olnud. Olek on pohmelline, lihased valutavad ja tuju on null.
Aga eile oli ju ainult salsapidu. Natuke Nestead, jõusaal ja tansulka. Kas see on nüüd salsa üleküllus või miski muu jama? Ei taha olla

__
Naeruteraapia ohver says:
ja siis ma ütlesin talle ühe mõttetera, mida ta peaks terve elu meeles pidama: mida teab üks sõbranna, teab arvatavasti ka teine sõbranna
__

'Better hope you get what you want before you stop wanting it.'
Madise msni staatus. Hästi öeldud, kui ta enam away pole, äkki räägib mulle sellest.

Lugesin loomelaagri päevaplaani, mis tavaliselt on olnud talvevaheajal, aga seekord on kevadel. See "õhtune huvitegevus ja näksimine" tõi mingi heldimusehoona meelde, kui me Madliga olime väga sunnitud sellest osa võtma ja Madli võimlast lihtsalt midagi mõtlemata välja jooksis, mina järel. Mõisa ette, murule. Õhtupäike. Ja siis ka Einar, kes mulle veel järele oli haakunud. Ah kuikui äge. Või viimase laagri spordipäev. Või Äntus käik ja laagri lõpetamine. Lõkkeõhtu talutööde mäng.
Ma ei taha mõeldagi, et mingil hetkel oleme sellest tüdinud või ei leia aega enam. Seda ei juhtu!

K ja K on polaarööst tagasi. Nendega onngi kõik korras va see, et Kristin juba homme Rooma läheb.

Eurospordi kodulehel oli küsitlus, et kes saab Australian Openil kõige suurem vastane Federerile olema. Mingid ohmoonid on veendunud, et Djokovic. No mis iganes!! Nadal beatib kõiki! Pha! Ma ei jõua enam oodata. Tuleb vist Alinale helistada ja telefoni nutta, vähemalt keegi saab aru. Isa ütles selle peale, et ma olen lollakalt entusiastlik. Noh, hea siis.

Maris lammutas Saiaka küünla maatasa, JÄLLE. See on nagu haigus.

Salsa Revolution, Kolumbus
Mari on nagu kõndiv pidu. Lahe.
Kolumbus on ka lahe. Meie omasid oli isegi päris mitu veel.

Minu tutvus chachaga algas natuke liiga avalikult ja möödus basic stepi ja paari turn'iga, kuigi need läksid ilmselt valesti. Ja reggaeton on ka minu uus mõiste. Kas keegi seletaks õlgade olemust selles tantsus?

Today's fortune: Our first and last love is.. self-love

Juba läkski untsu ja msni ma ka ei pääse.

Eile oli Minu-esimene-Kolumbuse-salsa. See oli loomulikult teistsugune, kui ma ette kujutasin. Ja mulle meeldis, väga. Nii väga, et ma olin sunnitud helistama koju ja kauplema endale lisaaega. Sellel olid loomikult kõrvalpõhjused (Mammu ja Jasper kes ähvardasid ise helistada), aga muidu oli ikkagi superluks. Ma hakkan juba aimu saama, kes ikkagi on ainult meie trenni oma ja kes käib kuskil mujal ka.

Mul tuli eile meelde, et ma pidin lakke kuldse päikese maalima, aga isa on selle vist unustanud. Kahju täitsa, see sobiks sinna.

Eile ma arvasin, et on kõige hullem reede, mis üldse olla võib. Oligi hull, sest oli salsapidu ja ma ei läinud. Päeval kolasin Deaga mööda poode, et talle peole midagi selga saada ja see oli kergelt öeldes masendav, õnneks ta suhtus mõistvalt. Ta on tore.
Täna kommentaare kuulates ma ei olegi väga kurb. 5korda rohkem naisi ja blogikokkuvõtted olid pigem nukrad. Ma ei tea mida arvata enam.
Geroga räägime üksteisest mööda vist, ma ei saa üldse aru, mis toimub.
Aga positiivseid kommentaare tuli ka ja ma olen rahul. Endaga, teistega. Reedega.

Laura küsis mult just, kas ma ikka tean, kus Viimsi asub.