Täna, laagri eelviimasel päeval toimus nii palju meeletult head. Esiteks oli tänane Laagri Cup orienteerumine. Iga suur sai endale ühe väikese ja kaardi. Üles pidi leidma majade numbrid. Redrik oli tubli, leidis kõik mis vaja ja mina teadsin otseseid teid, nii et me jõudsime päris esimestena fini£isse. See oli super, sest kõik oli ju minu kodu ümbrus. Siis läksin trenni ja keegi nagu ütles, et näe, Silja seisab seal. No ei või olla - oligi! Meie kullakallis Sillu! Mõtlesin, et enam ma temast lahti eii lase. Aastaks kadus ja nüüd alatiseks tagasi. Ma olen nii õnnelik. Silja, meie päike. Siis vaatasin stendilt Laagri Cup´i tulemusi ja üllatus mis üllatus - ma olin mingi seitsmendalt-kaheksandalt kohalt esimeseks tõusnud! Kõik tänu orienteerumisele ja rastapoiss Redrikule. Lihtsalt nii mõnus. Homme lähvad kõik bowlingusse, aga ma jään ainukesena trenni tegema. Ma armastan seda. Vist.

Kiihnu!

Klassiekskursioon oli Kihnu. Praam oli lahe, Amalie, kui ma õigesti mäletan. Munalaiu sadam on ka äge. Saare peal tuli meie klassile roheline veoauto vastu ja läksime kämpingutesse. Me jäime majast ilma, aga õnneks kupatas Tiitson poisid ühest majast välja. Nad vihastasid meie peale, aga tegelikult me ei olnud süüdi. Õhtul, kui vorstid olid krillitud, tõmbasin ma Marise kaasa ja me jooksime ühe suure kivi peale, et päikeseloojangut vaadata. Kinkisin talle seal ta sünnipäeva kingituse, luuleraamatu. Seal olid luuletused aastaaegade kaupa ja me lugesime läbi kõik suve omad. Need läksid hämmastavalt täpselt hetkemeeleoluga kokku. Siis läksime tagasi ja kõik poisid olid kuskile laiali valgunud. Tantsisime kuuendike tüdrukutega koos "Kes aiast". See oli lõbus. Siis läskime terve klassiga Mihkli kämpingusse ja panime kämpingu proovile - st me hüppasime ja laulsime Marisele sünnipäevalaulu. Triin tegi ettepaneku seinu rammida ja kõik kolmkümmend või palju meid oli - hakkasid kämpingu seinte poole hüppama. Sellest ma ennast säästsin ja läksin välja, et põlev viiruk ära kustutada. Siis ilmus Pajos, kellele ei meeldinud, et me kämpingut lõhume ja mina, Hannes, Mann ja Tiia saime terve klassi eest pahandada, sel ajal, kui kämpingus hüppajad hirmuga tule ära lasid (äkki Pajos siis neid ei märka). Kui sellest toibusime, jõime Marisega cappuccinot ja Kairi, Marina tulid Marist õnnitlema.
Aa. Õhtu. Kõik oli pime ja nagu ma hiljem teada sain, oli öörahu. Üle platsime jooksin mina, melon käes ja Maria, paprika käes. Tiitson küsis, küll midagi, aga me läksime ikkagi. Läksime kõrvalmajja, kus olid Raiko ja Hannes. Pidasime sünnipäeva ilma sünnipäevalapseta. Siis tulid ka Maris ja Maiu. Vaatasin aknast välja ja märkasin, et Tiitsin tuleb meie maja poole. Kõik kuuekesi hüppasime Raiko voodisse, nii et tekiga oli kaetud akna poolt( see oli nagu üks väha suur kuhi). Sõime siis melonit ja Maris piilus teki alt välja, akna poole. Ta kiljatas, kuna akna taga seisis Tiitson taskulambiga. Pidime tagasi majja jooksma. Seal kutsusime enda majja kõik tüdrukud, peale Lii, Evelini ja Edithi. Meid oli nii palju, et viimased tulijad pidid seisma. Kuulasime Nirvanat. Mõnus oli. Tiia ja Manniga jooksime kottpimedas ringi. Jäime Tiitsonile vahele. Lõpuks kui aeg magama oli jääda, oli meid poas 7. Kaks voodit. Täiesti kägaras. Mõne tunni pärast ärkasin selle peale, et Kadril helises telefon, et Maris ja Maiu on rannas. Läksime ka. Jube külm oli, päike tõusis ja linnud laulsid. Rannas olid poisid, kes olid mingis kahtlases olekus. Läksime Lii, Maria ja Maiuga Kihnu peale jalutama. Ilusaid pilte sai. Kui tagasi jõudsime, läksime Maiu ja Manniga uuesti, aga nüüd teist teed pidi. Kihnus on ilus loodus. Siis oli kell juba ligikaudu kaheksa ja me korraldasime rannas köieveo tüdrukud poiste vastu. Meie võitsime^^. Kuna öösel sai vähe magatud, siis jäime Mariaga rannas kadakate vahel linnulaulu kuulates magama. Päike võttis ja nüüd olen ma põlenud. Enne minekut läksime poest läbi, ma ostsin hapukoort, et kõik tohterdada, kes olid suuremas koguses päikest saanud. Mina olin kõige rohkem. Praamis mängisime Maiu ja Manniga Hiina Püramiidi. See oli lahe. Maiu on lahe. Mann on lahe, kõik on lahedad!
Aga magusat sai liiga palju söödud.


Ah, kes kaasas ei käinud, see vist ei taipa.

Ma näen unes poissi, kelle nägu ma ei mäleta, kuid hiljem võrreldes seda pildiga selgub, et sarnasus on hämmastav. See on huvitav.

Vaheaeg

Vaheaeg oli asjalik ja trennis käisin palju ja ühe päeva olin haige ja leidsime koha, kus me järgmine aasta käia tahame ja Marise juures vaatasime hästi palju filme ja õppisin vene keelt ja sain ülitoreda jope. Peaks vist kõik olema. Ahso ja Maiuga sai niisama nõmetsetud kah. Nii ei tundu, et oli tore, aga tegelikult oli. Homme siis kooli tagasi ja 10nädalat suveni:)
Taani rahvas tuleb täna tagasi ja varsti saab teada, kuidas Trefneri ja Reaalkooli katsed läksid.

Adam Green - Emily

Oh vaheaeg!
Matemaatika oli vaikuse tund. Maiuga joonsitasime Käsperi klassi ees, kriit käes vehkimas ja uusi valemeid seletamas. Pärast viisime talle näha, Käsper ütles: "Uu, that's me!" Õnneks talle meeldis. Siis kui kõik olid tunnistused kätte saanud, jäid 22inimest seletuskirju kirjutama. Mina ka, oh muidugi. Ja kõik oli Mihkli süü. Ja Andi. Ja Tiitsoni. Ja üldsegi!
Alina sai terveks. Läksime trenni tund aega varem. Jaanika venitas käe välja ja Melissa pakkus, et ta võib plaastreid tuua. (Hahahaaa)

Võistlustel oli tore. Buss oli vahva, uks ei käinud kinni. Ja mingi tüüp üritas seda kinni siduda, aga nööri polnud "Mis mees sa oled, et Tartusse minnes nööri kaasa ei võta?" Lahendus oli hüppenöör. Need, kes joogid üles võtsid, nendel jäätusid ära. Me hilinesime/jõudsime liiga täpselt, nii et kui ma riietusruumis oigasin ja jääkülmi riideid selga üritasin saada, siis teatatati, et mu mäng on juba välja kutsutud.
Vaatasin mingeid pilte ja natuke nukraks võttis. Olen ma paljust ilma jäänud?

Õnn soosib julgeid. (Vergilius)

Eelmine nädal oli mul sünnipäev. Nii tore oli! Kõik pidasid meeles ja tegid üllatusi. Tavaliselt, kui ma Maiuga lähen, siis bussipeatuses haakuvad Hannes ja Patsu ja siis ajavad nad meid lumepallidega taga, aga mu sünnipäeval oli mul immuunsus, Maiu põgenes üksi. Ja üldsegi.
Siis eile käisid tüdrukud siin. Kõik olid pöördes kaardimängust Maffia ja me mängisime seda terve õhtu. Niinii tore oli.
Ja siis oskasin ma päev enne võistlusi jala ära väänata, nii et ma lendasin täiesti pikali. Jaanika hankis mingi külma kraami välja, aga no trenni lõpus ka veel! See on mul krooniline.
Ja Getter ja Alina ja Jaanika on vahvad.
Homme mängin Semjoniga sega. Kedagi me alagrupist ei tea. Maris tuleb ka võibolla vaatama või midagi.
Loodan et jalg streikima ei hakka.

Maria saatis Triinuga kooli mulle paki. Jube armas oli. Suur apelsin, plaat, minu rahakott, minu mall, tabletid ilma tablettideta ja üliarmas kiri. Inkas võisin lahti teha ja kirja peal oli: "Nüüd istuda sa inkas.."Doum:)

Täna on ÕUDNE päev. Esiteks jätsin ma oma saksa asjad Marise kätte. Ma helistasin talle. Balleti värgis oli tore, ma pidin ära lämbuma kui naljakas. Maris ja Maria kommeneerisid kõike. Olime seal koos Rahumäe kooli ja Saku gümnaasiumiga. Saku omas käib Antero. Ma nägin teda siis.. üle seitsme aasta. Tema ütles: "Oi, sina siin!" Ma ei tea, kas ta mu ära tundis aga okei. Siis läksime Triinuga ära. Helistasin Mariale, kuna mu rahakott oli talle jäänud. Aku oli tühi. Siis helistasin Marikale ja Marisele, aga nemad ei teadnud ka Maria kodunumbrit. Terminali minnes nägin ma üht tüüpi ja olin natuke ehmunud ja helistasin uuesti Marisele. Terve bussisõidu pablasin, et kontroll tuleb. Ja siis helistas Maria. Kontrolli ei tulnud. Aga homme pean veel kooli ka minema. Tiitson ütleb ka kindlasti, et me peame balleti projektist ettekande tegema. See oleks tobe.

Käsitöös suutsin ma kahe tunniga kõigest natuke riiet lõigata. Tegelikult jõudsin ma seda ka ühe tunniga aga teine tund kulus masina niidistamiseks, kuna pealmine niit jooksis kogu aeg maha. See ajas närvi.

Loomelaager

Kõik oli parimast parim. Seda kõike on raske sõnadesse panna, see lihtsalt ei mahu sinna. Poole kümnest õhtul üheksani tegime tööd ja õhtuti mängisime mitu tundi kaardimängu "Maffia".

See on nagu et sa leiad mingi ülima koha ja siis avastad et seal on kohal need kedamitteüldse kohe kohata ei tahaks ja ilge reetmine käib. Deem küll.

Siiri ja Priit said poja! See on lahe, väikesest Paulist saab sulkafriik. Siis kohvikus oli üks pisut sassis filosoof, kes käis ettekandjatele närvidele. Kahjuks olime ainult mina, Maria ja kõrvallaud arvamusel, et ta on huvitav. Aga on tore, kui selliseid ka on.
Mu tunnistus tuleb ülim, nii hea pole ta ammu olnud.

Mariaga olime linnas, üritasime miskeid pakke leida. Mõtlesin Raasule tikke osta (nagu "pane ennast põlema" see lause käib väga tihti tema poolt Paulile) aga võibolla jõuluks oleks see veidi jõhker. Et siis ei midagi huvitavat, kõigest kõige koledamad patsikummid, sest tal on pikad juuksed ja ta võiks patse kanda. Tahan Rasmuse nägu näha.
Saime mandarine ja Triin jäljendas mind mandarinide söömise ajal. Vahel olen tore ja lõbus ja vahel lonkan kuskil ja kui Triin tuleb, siis vaatan pilguga, nagu: "õõ, midagi parm oled või?" Ta ütles et ma söön küpsiseid ka nii.
Kaotasin oma töövihiku ja kõik saksa vihikud kooli. Ei saagi homseks õppida. Kui kahju^^

Võistlused! Hästihästi vahva oli, aga mängud ei läinud eriti hästi. Tuuno arvas, et füüsilist peaks rohkem tegema, aga ta pole mu treener. Tegin jõuluheateo - Kardinapuul (mingi imelik hüüdnimi) läksid keeled katki ja ta ei märganud seda ja ma ütlesin seda tema treenerile ja päästsin ta mängu(: Mul endal ka uued ilusad keeled sinise-mustaga.
Õde üritas mu juukseid värvida/pleegitada/toonida, aga ei jäänud peale. Õnneks.

Inka asemel tegime väikesed koosviibimise kaheksakesi. Siis helistasime inkasse ja kutsusime Lii ja Marika ka juurde. Kümnekesi. Ilgelt vahva oli, peale kolmeteist minutit läksime kõik koos tundi. Jah, ma tean et lame on tunnist ära minna ja et kelle jaoks ma ikka õpin, aga inkas võime seda endale lubada:)
Peale kooli läksin raamatukokku ja üritasin leida miskit muud moodust koju pääsemiseks. Ilm oli hall ja ootasin bussipeatuses zirka 25minutit. Meeletu.

Keegi midagi eesti keeles kobises, et mingeid noorte raamatuid võiks lugeda (ei no mida veel?). Evelin tegi mulle selgeks, et igav on lugeda kilpkonnade elust ja sellest, kuidas nad toituvad kolm lehekülge järjest. Ma ei tea, minu meelest oleks see küll huvitav.
Hugo sai käsa. Vist.

Mul on nüüd kõik Dagö plaadid olemas.

Arvutitund ajaloo asemel. Jama! Maria läks mingile saksa leheküljele. Tekst oli: Nicht klicken! (Ära kliki!) Maria klikkis ja tõmbas mingi viiruse sisse. Restart, Jörg teadis kuskilt salasõna (huvitavhuvitav...). Miski häkker vist. Aari ei märganud midagi.

Tänane.
Ma ei ole vist kunagi nii igavas tunnis nagu tänane inka olnud. Vaatan kella, kell on 23. Magan. Vaatan kella - 25. Magan. Kell on 26. See oli lihtsalt kohutav! "Lii kuule, kas see kell on õige?" "Ei, see kell seisab."
Ma olin unustanud saksa keelt õppida. Mõtlesin, et peale kirjandust õpin, aga ei. Kirjandnus jäi ära, Evert ja koor laulsid aulas. See venis vahetundi kaa, nii et ma ei jõudnud õppida. Aga Saksing ei küsinud midagi, me lausime terve tunni ühte väga ilusat saksa laulu. Saksing on mu lemmikõpetajaks saanud.
Trenn oli jama.
Mu päeviku peal on tekst: Üks hetk võib muuta kõik.

Tüdimus sellest rutiinist! Tahan juba vaheaega, et toimuks pööre, et kogeda uusi ja huvitavaid asju, et muuta midagi praegusest elust.

Isa ostis täiesti vabatahtlikult uued kõrvaklapid, ilgelt suured ja mustad. Ma olen nendega nagu Miki. Tegelikult ei ostnud ta neid küll mulle aga, nendega on ülihea muusikat kuulata. Trenn oli vastik. Kõigepealt keeras treener mingi diski/funky plaadi põhja ja jättis meid väljakul liikumist harjutama. Hall oli veidi jahe ja mul jäi rabelemisest kurk valusaks. Siis otsustati, et Laura võiks Raimoga mängida ja ma pidin Kukkuriga mängima. Imelik. Simmi sai nüüd terveks, nädalavahetusel saab vist midagi huvitavat teha. Ma tahan tänast saku tööd viite saada, äkki saab siis veerandi ka viie^^
Tänase leiu üle olen ma veel kaua õnnelik või vähemalt nii kaua, kuni reaalsusesse tulen. Aga Maria ütles et tema ei kavatsegi oma unistustest reaalsusesse tulla. Nojah, valus. Mõtted kipuvad mu maailma vallutama.