pühapäev, 19 kraadi pildis. algul pidi tulema tänavakunsti postitus, aga kui jalutuskäigust sai kolmetunnine matk, jäi muud ka peale. (kuidas neid pilte siin kenasti paigutada saab?)

Kevadise Tartu fenomen

Kuidas läheb = Kaugel su baka töö on

Konstantinoopol

Fan-tas-tic

Arhiiv

Halenaljakas käik siis täna arhiivi, kus oli suur seinatäis väikeseid sahtlikesi perfokaartidega (kindlasti on selleks mingi tähtis sõna ka) ja täpselt see sahtel mida ma lahti mõtlesin tõmmata oli kruvist pidemega, mis tähendab, et tõmbasin selle kruvi kenasti välja ilma sahtlit ennast avamata. Ei osanudki muud teha kui kruvi sama targalt auku tagasi lükata.

Kuidas saab tundide kaupa ühe koha peal istuda ja mitte midagi valmis saada?

Põnevaid seikluseid Raamatukogumaalt

Kõigepealt tõmbasin Estrist välja täpselt selle raamatu, mida ma juba ammu otsinud olin, seejärel läksin õigesse vahesse teda otsima, siis jõudsin juba pettuda, kuna raamat polnud omal kohal ning kõige lõpuks - leidsin ta hoopis kõrvalt riiulilt - kus ta oli ka ainuke raamat, sest võttis kogu ruumi enda alla (kahjuks pilt ei anna mõõdust aimu) ja teda viimaks lahti tehes selgusid veel
kaks väga huvitavat tõika: esiteks oli kogu Konstantinoopoli arhitektuur ja joonised jäädvustatud paksule akvarellpaberile (vau!) ja teiseks oli ta kahjuks üsna läbini türgi keeles..

Ostsin täna turult rõõmsalt kaks tervet heeringat omamata teadmisi mida nendega edasi peale hakata (loe: puhastada). Vähemalt nad enam ei siputanud nii nagu karpkalad nende kõrval..

Kirjutasin endale välja kõik kõige hullemad E-ained, mida tervise huvides vältima peaks. Aga kuidas saadud teadmisi reaalselt rakendada?
1) Kõnnin poes ringi paber listiga käes
2) Toksin e-ainete äppi ükshaaval sisse
3) Õpin kodus pähe
Huh

Niisiis, peale "Julie&Julia" vaatamist sain indu juurde, et Joy of Cooking polegi miski hirmus tellis aegade algusest köögi kõrgel riiulil. Ta on hoopis "eeldusaine" hästi kokkamisele ja seda tahaks ju küll ükshetk, hästi kokata ma mõtlen. -Vabad päevad Tallinnas suure pakasega saidki sisustatud.

Tänase lühida vaatluse põhjal saan kummutada ühe stereotüübi. Nimelt pole ajaloolased enam ammugist need kõige karvasemad (ja sulelisemad). Semiootikud on!

Jep, 3 päeva enne uurimistöö esitamist leidsin tervelt 6 uut "äärmiselt teemasse"raamatut riiulite vahelt. Oleks isegi rohkem leidnud aga panin enne jooksu

Ma siiski pean on eilsest sõbrast kirjutama.
Tema nimi on Morris ja ta elab kõrval majas. Tal on hästi väike pea ja hele karv, saba on viisakalt rõngas. Vanust kuus kuud. Tõult mops, loomulikult. Ja ma loodan temaga veel majade vahel kokku põrgata.
Head vana-aasta lõppu!

Tallinn update

Park hotellist pole mitte midagi alles, Telemajal on uus kena sinine klaasfassaad, Elevandi toit on päris vürtsikas ja Stockmanni ciabatta on endiselt parim

Pähkel Lotmanilt:
"Argikäitumine saavutab täieliku mõtestatuse vaid sel määral, kuivõrd üksikut tegudeahelat reaalsusetasandit on võimalik võrrelda sellise toimingutejadaga, millel on ühtne tähendus, mis on lõpetatud ja mis esineb kodeerimistasandil mingit situatsiooni, tegudeahelat ja nende tagajärge üldistavalt kokku võtva märgina, s.o. süžeena." (Argikäitumise poeetika, lk 284)

(Aga ma veel nuputan ta lahti)

Viimase nädala ajaga on (lähi)tulevikuga asjad paika loksunud ja oooh küll see on alles hea tunne. Samas on muidugi huvitav, mina olen ainult sõrme andnud, aga juba on ilmunud välja teised, kes kaasavad oma visioonid ja algne mõte hakkab täiesti oma elu elama.

Pariis, ma igatsen sind!!
Artises jookseb hetkel film "Härra Morgani viimane armastus", mis viib justsinna samasse tagasi, nendele samadele tänavatele, alleedele ja parkidesse. Ja kui härra Morgan oma köögiakna lahti lööb, siis paistab sealt, otse loomulikult, jupp Eiffelit, sest kuidas sa ikka teed filmi Pariisist teistmoodi. Aga minu meelest on see armas klišee, sest lõppude lõpuks, Pariis võib seda endale lubada.

Varsti tulen tagasi. Siia blogisse ja Pariisi ka.

Suvine

Efterklang

Om nom
Nende muusika hakkas mu arvutis pareminigi kõlama, kuigi kõlar sama

Sellise origamilinnu sain täna tööl ühelt vanemalt jaapanlannalt. Midagi ta juurde ei öelnudki, lihtsalt näitas, et kui sabast tõmmata, siis tiivad liiguvad. Päris ilus asi ja korralikul paberil ka. Tegi tuju heaks

Ole kolm päeva arvutist eemal ja murelik facebook saadab sulle kursis olekuks 2 kirja vahepealsetest postitustest ning arvutisse koguneb 18 update´i. Aga hiljem järjele jõudmiseks kulubki pool õhtut! Kas see on ikka õige asi

Mida vähem blogisse kirjutada, seda vähem olulised tunduvad kõik mõtted, mis tegelikult võiks siia jõuda.  Viimane väga suur inspiratsioon oli teel Tartusse rongis, aga mida polnud, polnud arvuti (ja ka internet tegelikult).
Aga tänasest päevast, kuigi seda on olnud ainult natuke, on küll mõned päris head mõtted. Näiteks - värske banaan muudab smuuti tõeliselt sametiseks ja teine - päikesekreemi lõhna on sisse kodeeritud kõik suvised mõtted ja mälestused.
Lisaks soovitan kõigil vaadata filmi "Sabrina" aastast 1954.

Esimene aasta ülikoolis mõjus päris dramaatiliselt raamatukogu letis olev silt, mis teatab, et üle viiekümne teaviku nemad koju ei laenuta.
Nüüd teisel aastal on lähenemine sellele sildile muutunud

Tahtsin natuke kirjutada eluirooniast, selle sõna mitte-vänges tähenduses.
Kui ma olin väike, siis mu vanemad tassisid mind pühapäeviti kaasa näitustele. Pileti poolest oli see vist tasuta päev ka, vähemalt Rotermanni soolalaos, millest on mul ka kõige eredamad mälestused, sest ma ei sallinud seda kohta. See tähendab, Soolaladu keskendub arhitektuurile, eksponeerides lõputuid jooniseid, mis olid lõpmata igavad, sest sirgete joonte vahelt puudus värv.
Pärast seda aega pole ma sealt kordagi omal käel läbi astunud, kuigi huvi iseenesest oleks ikka. Niisiis, iroonia seisneb selles, et praeguses tempos, nii nagu asjad kulgevad õpingutega, tundub, et tulevikus ma saan olema tihedalt seotud arhitektuuriga. Ja kurivaim!! - kui hakkangi ehitiste jooniseid joonlauaga üles märkima..

Väike esteetiline pilt ka siia-

Akvarell Firenze jalgrattast. Pärit blogist, mille otsa ma hetk enne siiatulekut kommistasin:
http://painting-shadows.blogspot.com/

(fantast!)

See ikka leiab mu vahest üles
Folkmill - Tahan, jah vist tahan
Kui vaid saaks kuskilt päris oma Topelt Rosina...

Ülikoolis saab õppida sissejuhatavat ainet alkeemiasse. Alkeemiasse! Silme ette kerkib Pratchetti Nähtamatu Ülikool koos võlurite ja alkeemikutega, kes paraku "oskavad ainult kullast teha vähem kulda". KUI see aine on ise ka nii närvekõditavalt põnev on, siis...ooh!

Jõulud, jälle!

Tulin majanduseeksamilt võrdlemisi rõõmsal meeleolul välja, läksin poodi õhtuks veini ostma ja müüja küsis mu õnda naeratuse peale dokumenti. Ja praegu hakkas mängima M Buble jõuluplaat, esimest korda see aasta!
Nii tore, lõpuks reede õhtu

Kuhu me oleme jõudnud:
Hakkasin tegema kirjatükki Nike templi reljeefskulptuurist "Sandaali siduv Nike" ja google annab esimeste vastetena võimaluse kivilahmakas (on see siis ka repro?) osta..Vau, päris khuul

Ma ei mäleta praegu, kas oma kõige esimese kogutud raha eest sain ma rulluisud või kassetipleieri ostetud, aga pleierit oli vaja, et saaks just seda lugu kuulata:
The Corrs - Breathless
Kuigi kasseti enda jaoks enam raha polnud, selle kinkis õde sünnipäevaks. Kahju et see enam nii tugevaid emotsioone ei tekita

Austrid

Ma ei ole kunagi austreid proovinud, aga kui lugeda (näiteks) Hemingwayd, siis nende detailse maitsekirjeldusega saab nii eheda kogemuse, et ma tahaks öelda, austrid on mu lemmikud!

Tavaliselt, kui ma vaatan fotosid inimeste tätoveeringutest, siis need tekitavad pigem "meeh-miks.." või "üsna kena, vist" emotsioone, aga täna leidsin ilmselt esimest korda sellise, mida isegi päriselt endale tahaks. Koht on ka sama, kuhu ma ise midagi teeks, kui veel teeks.

Kas ma peaks tundma muret, et mul puudub viimase aja blogisse lisatud piltide kasutamisõigus või et ma ei märgi allikat? hmm

John Steinbeck. Me tusameele talv

Raamat, mis ilmselt liigitub klassikaks, sest on loodud Nobeli laureaadi sulest. Aususest, südametunnistusest, väärikusest, rahast.
Lugesin peale veel teiste blogijate kokkuvõtteid ja arvustusi, mis valdavalt olid ülivõrdes ja ma ei tea - kui lugeda oli veel kolmandik ja M küsis, mis raamatus toimub, ma ütlesin mitte midagi ja nii oligi. Siis hakkas tunduma, et saabub tipphetk - pangarööv - aga selle plaan vajus juba eos kokku. Niisiis käis lõpulehekülgedel tihe psühholoogiline niitide ühendamine ja korraga ei saanud enam midagi aru - oligi raamat läbi.
Pole vale öelda, et väga intrigeeriv raamat, aga mind päris täpselt vist ei puudutanud.

Kui keegi ütleb "Moulin Rouge",
ma ei saa peast välja "Love? ..always this ridiculous obsession with love!!"

peaks suvest pilte tegema

Täna leidsin sellise asja:
http://advancedstyle.blogspot.com/2011/06/life-and-style-advice-from-100-year-old.html

Inspireeriv igal juhul. Ja ma arvan et see on väga ilus, kui vanemad inimesed kannavad suuri-elegantseid ehteid.

Baklažaan on naljakas kui teda koorida

Somebody That I Used to Know - Walk off the Earth (Gotye - Cover)

Ma armastan, et mu õde elab nüüd Kalamajas. Peale mahedate söögikohtade on nüüd seal veel aiake ja tumepuitpõrandaga korter, tõeline unistus!

21

Ma ei tea mida teha oma eluga ja mulle ei meeldi see tunne

Hakkasin Felicityt päris otsast peale vaatama. Maailma parim äratundmine kunagistes mälestustes (üheksakümnendad!), samas nii palju uut ja võibolla esimest korda mõistmist, sest esimene osa algab koolilõpust ja ülikooli valikuga, mida kunagi varem ei omanud sellist tähendust nagu nüüd. Mis on naljakas, isegi üks mu esimesi armastusi on Felicityst, Scott Speedman, siis tuleb välja, et ta võtab siiani jalust nõrgaks..
Mõnus mõnus mõnus

Täna oli põhjust minna peahoonesse. Rühkisin läbi lume väga, väga tähtsalt eksamile ja kõik vastutulevad inimesed olid samuti tähenduslike nägudega. Aga ilmselt see ainult tundus mulle nii.

Kuusepuu ja folgituvi.
Blöä ma ei jaksa enam õppidaa. Tahaks õmmelda, aga kui midagi muud teha instead of õppida, siis on pärast endal halb tunne. Kõige kindlam on lihtsalt lage vaadata

See vastik tunne, kui sa pole kindel, et see, mida teed, on ikka õige

Kui mul ka oli mingi suurem usk ja lootus maalimisse, siis nüüd on see igatahes surnud. Ma olen kuradi naiivne

Olen omas hi hi uues läpakas ja ta on veel natuke taipamatu minu käikude suhtes, nii et kui ma otsisin oma blogi, et sealt üks tsitaat kätte saada, trükkisin ma seda otsast peale sisse, tehes kirjavea, brair.blogspot, mis on muide olemas ei tea mis keeles, siis ehmatus oli üsna suur.

Huulepulga ümbrise kuldseks värvimise projekt lõppes veel kuldsemate käte, laua ja läpakaga. Kõik särabb, jeee

jõulud: 10 meetrit "jõu"paberit on samas hinnas sama paberiga, mis on punast värvi ja mida on 2 meetrit.

"It’s possible that you already know more than you ever thought you’d learn, or cared to learn, about Greek politics."

"Chambord" Dior 1954
Milline imeline kaunitar!

kui ei ole trennipäev, tuleb mängida Wii pesapalli. ho ho ho

tants tants tantsulaager
ja
li li lihased on va va valusad

ärkasin ja kahe minuti pärast tuli tundmatult numbrilt müügikõne. unesegasena tellisngi nende pakutud pesukomplekti. hämmastav, ta isegi ei müünud hästi - mida ma just tegin?

Vau tänane hommik on karge. Sain saksa kontrolltööst varem tulema kui linn alles ärkas. Raekoja platsil suitsetas šikk vanapapi musta ümara viltkaabu ja punase lipsuga oma hommikust sigaretti. Silla peal tuli vastu kursavend, kes suurest õnnest, et päike on väljas, varajast jalutuskäiku harrastas.
Mis kõik tavaliselt akna taha jääb.
Mu desktopipilt on alates eilsest šoti mägiveis - Num num. Ei ma ei käi läpakaga loengutes

Nii palju on mõtteid, tahaks midagiGI teha, heegeldada, õmmelda, kududa, kleepida, kombineerida, tükeldada.. Ja just tundub et iga ideega on mingi osa vähemalt Tallinnas.. vastik tunne

ma tapsin prussaka seina peal praegu. seina peal on plekk päris ilge. pilti ei tule

Ca Plane Pour Moi - Nouvelle Vague

Augusti film käis ilmutuses!

Seee on niiii vaimustav kui ilusad sügisesed ilmad on olnud, kas siis sombused, et jalutada Toomekal ja lehti taga ajada või siis et päikest püüda ja turul juurikaid valida, tammetõrusid korjata. Täna kavatsen küüslauke marineerida, tundub et õige marinaadi kättesaamine on täppisteadus.
PS! Eile märkasin teel kodust linna, Raatuse ärikeskuse vastas puu all väikest siili kes polnud enam elus kahjuks. Ei teadnud, et nii väikestel haljasaladel võib neid leida
PPS! Südaöö Pariisis on peaaegu tore film. Kui ameerika välja arvata, siis idee ja miljöö on vahvad.

Keegi võis ju öelda, et gaasipliit läheb kiirelt kuumaks, aga kui quiche istub ahjus 1.5 tundi ja kana ka juba üle poole tunni siis äkki võib selle müüdi nüüd ümber kummutada

uudised sidekriips tudenglus

Kaneelirullid kerkisid köögilauale sest kauss polnud piisavalt suur, polnud mõõtenõusid millega vajalikke koguseid välja arvestada ja peale kahte korda poes käimist polnud ikkagi piisavalt jahu. Avaaktuse hommikul vaatas peeglist vastu punnn. Küünelakk läks laiali viiel sõrmel kümnest, kusjuures ega eemaldajat ju ei olnud nutti kaasa võtta Tallinnast. ÕISis registreeritud ained on oma EAPde arvestuses lõhki ja kõige huvitavamad ained loomulikult kattuvad, mis siis et reedeti pole lihtsalt üldse mitte midagi teha, kui just koristada 3toalist korterit ja tunda rõõmu TARTUST, ÜLIKOOLIST, SÕPRADEST, HARIDUSEST ja nutta taga ilusaid ilmasid

Katusekino: Sigur Ros - Heima

"I don't know why people compare Sigur Ros to Coldplay. They're not even in the same league. Coldplay puts out music that, when compared to Sigur Ros, comes off as a bunch of shallow pop songs. Coldplay's alright, but they're not Sigur Ros."

Fitzgeraldi käekiri on olesklev-jutustav, aga siiski nii haarav ja joovastav. Ei saagi aru kust täpselt tuleb tema võlu

osta.ee: keegi müüb uut ETKVLi suveniirklaasi. väga, väga uut

Mariann ütleb:
JAAA PLIIS tahan teiega piduuu teha tartus!
B ütleb:
mega hea
aga meie köök haiseb ju
järgmine nv oli plaan jyskis ostelda
Mariann ütleb:
see pohh, kõik tartu köögid haisevad

Kui Luige keskuse ülemistele korrustele tulevad korterid, siis KES tahab elab elada liikluse sõlmpunktis, kus vingugaas lämmatab aastaringselt?

folksti

näeme siis seitsmendat korda Viljandis!

"Kas sa oleksid mu FB tüdruk" kõlab päriselt rohkem nagu "Please confirm your relationship status"

Ma saan aru, et see on väga tore, et tüdrukud on hakanud vabal ajal ehteid (müügiks) tegema, aga kas siis kõigest pilt netti üles lükata ja halvemal juhul end disaineriks nimetada? Tamiil, pärl ja haak ei võrdu veel kunst

Elu sõjaväes

B says:
mis kell äratus on
H ütleb:
Kell 5:55
H ütleb:
Hetkel vaba aeg , üle nädala aja esimest korda. Tund aega saime
Tegime just kella kaheksast hommikul, kella kolmeni päeval füüsilist tööd
Jalad valutavad, käed valutavad jne
B ütleb:
ma lähen täna sõbra sünnipäevale ja.. (hahahhahaa)
H ütleb:
Kuss
Ma istun vetsus peldkupotil hetkel telwfoniga et vahele ei jääks

Vaatan kuidas juba 3 imelist korterit sõrmede vahelt ära libisenud on. Kehvasti

Võrratu, võrratu Riia. Võrratu Riia!

Homme lõpetame kooli ära

Keskkooli lõpueksamitest

Elu on ikka kummaline. Millegipärast juhtub nii, et eksamid, mida kõige rohkem on tulevikuks vaja ja mille jaoks kõvasti on pingutatud, ei kuku nii hästi välja. Pingevabalt tehtud eksamid on kõrgema skooriga, samas mõni (eba)õnnestub endalegi üllatuseks.
Peale kirjandi tulemuste avalikustamist muutus osa inimesi suitsiidseks. Põhjust tähistada, põhjust nutta, sest pingerea alusel ülikooli saaminel on aga iga saadud punkt oluline.
Kõige kehvem on ilmselt tunne, et miks siis ei õppinud. Minul seda vähemasti pole

No näha on, näha on, et homme on viimane uurimistöö kaitsmine. Täna öösel skoorib see, kes esimesena tudule saab

Lambamba

13 maalammast