Inglise keel

Motlesin, et te kindlasti vaevlete arusaamatuses, kudias ma hakkama saan. Niisiis, tegelikult on paris hasti. Oma sonaraamatut olen kasutanud uhe korra, et leida Jurale "kateratt" inglise keeles. Uldiselt on tema grammar uldse nii naljakas, et Devin lubas talle virutada iga kord, kui ta jalle "don't can". Iga lauseb loppeb siin "Do you know what I mean?" ja lisaks sellele
Jura: "Tonight, I want to sleep long."
Brita kuuleb aga "Tonight, I want to sleep alone."
See oli antud hommikul upris hell teema.
Igatahes, me lahme nuud jalgsi (me oleme ju pohjast, meile meeldib kondida) Devini koju, sest keegi ohmoon oli pakkinud temaga minu koige tahtsama koti kaasa. Loodetavasti saab seal ujuda.

Eile jaeti mind uksinda uhte pisikesse kulla. Ujusin, paevitasin (polesin) ja laksin mere aarsesse tavernasse baklazaani tzatzikiga sooma. Uli uksildane oli olla, nii et kui Jura helistas, lobisesin 7,32 minutit nii et mu aku oli peaaegu otsa korral. Korval laua vanatadi poetas mu laua peale hunniku koige paremaid viigimarju uldse. Ohtul helistas ema ja tahtis mulle vajalikku infot edastada, aga mu aku utles ules. Nii ma siis paanitsesin hommikul, kuna ma pidin ju kooli minema, aga keegi ei tulnud mulle jargi. Suht lopuks tulid Michael ja Jura mind linna viima, nii et ma kuulsin, et mulle oldi 100 korda helistatud ja kell 9 oldi mulle jargi tuldud, aga kuna ma olin maganud vms siis nojah - kooli aktusest jain ilma.
Nuud on nii, et 2tunni parast laheb Jura Zagorasse. St - viiest kolm on uhes magikulas, mina ainukesena linnas ja koige lahemal (7km) on mulle Devin, mereaarses kulas. See on hirmus, aga ma olen oma linnaga rahul. Ma loodetavasti siis tana naen oma pere.

First week

Well, it has been REALLY fun. I still live in a suitcase, because i have lived with Devin and Jura in an apartement. Hope today to meet my family, because the school will start already in 2 days. We were 4 days in a small village together and now we think, that our host families want to send us home in 1 month, because
1) Devin is eating too much
2) I take too much shower in a day
and
3) Juras jokes drive people crazy. Hes excouse "I'm from Finland" may not be enough

Eile sain esimese tagasil66gi, kui me olime v2ljas ja ma sain suht nagu teada, et kreeklased armastavad "talk behind you"d harrastada. Ses suhtes et mina ja Devin 'oleme paar', ainult et keegi seda meilt otse ei k'si aga k6ik "teavad k6ike". Tobe

KREEKAS

Well, lend oli pikk ja Kopenhaageni lennujaamas oli elu kalleim smuuti + 3viimast kohukest. lennujaamas tulid meile vastu kaks kreeka poissi ja koos soomlasega l'ksime nende juurde. See oli suht paradiis (temperamendist [ldse ei hakka r''kimagi) peale selle et nad elasid Ateena ''res ja me ]htu oli Ateena tulede vaatamine m'eotsast ja muu ''elu. jahtide vaatamine, kell 01.00 l'ksime s''ma, kus kelner arvas et meil on midagi viga, sest mina ja Girli v]tsime salatid ja mitte LIHA. Eile oli Akropol (L), saime endale juurde kaks ameeriklast, n[[d elame k]ik koos Voloses, aga mitte veel peredes. Naljakas, et m]tlemine on juba automaatselt inglise keelne ja kui me oleme Girliga kahekesi koos, r''gime ka juba inglise keeles. Samas tahaks juba oma pere ja korralikult magada, sest k]ik ''d on siiamaani suht l[hikesed olnud.
Aga damn kui s]bralik k]ik on

Ärasaatmispidu

Mul on toredad sõbrad

GEOGRAAFIA, nostalgia lemmikust. Teil on jäänud 3päeva:
Andreas says:
tee nüüd üks joon tahvli peale
Andreas says:
ega ma nii pikka ei käskinud
Andreas says:
kustuta ära
B says:
ma tahan töövihikut ette lugeda
Andreas says:
no nüüd on liiga lühike ju
Andreas says:
AH tee see esimene joon tagasi
B says:
ei, sina oled täna tunnikontrollile mõeldud

Jäänud on nii piisavalt vähe, et hakata tähtsaid pabereid täitma, töölt quitida (again) ja iga päev telefoni laadida, sest see ähvardab õhku lennata

"..ja siis ma mõtlesin, et kuhu ma kolin!?, ma kolin Brita vanemate juurde."

"Do you not feel a little like the best player in the world right now? You don’t feel like number 1?"
Rafa Nadal: "No. Nono, I feel like.. eee.. number 2, because I’m… I’m number 2. Hahaha. And closer to number 3 than to number 1. Haha"

Ja Rafa on nüüd esireket

Mytofest '08

Kõige suuremate eelarvamuste ja vingumiste kiuste tiriti mind Kassinurmele. Ja, ma läksin ainult ühele kontseridle, õhtu viimasele, aga see kõik, mis ma taasavastasin, on ootamatu. Hundid, kelle tegemisi polnud ma juba ammu jälginud ei olnudki vägaVÄGA solvunud ja kui ma oda kätte sain, oli juba päris hea olla ;) Kerged mõõgaturniirid, lahingurivistused ja HU, pikksilmaga öisel heinamaal kuuvarjutust jälgimas. Damn, kui ma olekski maha jäänud ja Kraukast ilma jäänud .. Ma vaatan, ma olen S-ist siia isegi kirjutanud eelmine aasta. Ja jaaa - ta mäletas, väga hästi mäletas. Ja see on kompliment, mulle
See ongi suvi

No ma arvasin et me oleme suht lahkumineku äärel, aga tuleb nagu välja, et ma pole tohututest tundepuhangutest lihtsalt aru saanud. Loll mina

Nimeta piljardituur rikkus mu Raua piljardi vormi. Jeap, raudselt

Mul on kaks venda, isa, kelle nimi on Kostas (ooo, kui irooniline..), tark ema, veel üks õde ja vähemalt (!!!) üks vanaema!

Ainult et nad on teises Euroopa otsas ja ootavad mu kõnet. Huvitav kes telefoni vastu võtab?
Inglise keel, palun..?

Muchas veces estoy triste,
ya no encuentro la razón
para seguir adelante
cuando todo tira atrás.

Muchas veces estoy solo
con esta trsite canción.
Siento que se va la vida
como cuando falta el sol.

Y miro hacia el cielo y no veo la luz.
Toco la tierra y no siento el calor.
Y viene un amigo y me hace recordar
que la vida es un grán regalo.

Maria says:
mingi tüüp vist helistab mulle täna
Maria says:
andsin kogemata nri ja ütlesin et müün talle weedi

Imelikke seltskondi on viimasel ajal päris mitu olnud, aga eile levikas/avenüüs oli küll suht tipp. New Zealand - Greece/Russia/Spain - Russia - Estonia.
Sellistel öödel tajun, mida tähendab olla parimas vanuses. Elu nagu filmis. Vau.

Vahetusaasta Kreekas 2008/09

Käisin YFU eelorientatsioonil ELO, millega TEOREETILISELT algas vahetusaasta ka. No see oli selline äge asi, et üle Eesti tuli mingi 100 noort kokku, kes järgmine aasta kuskile minema sõidavad. Ühes toas olin kolm päeva Mehhiko ja Moldiva tsikiga, teine kreeklane oli koridori peal laiali ja minu gäng olid ungarlased. Kui sakslased ja usakad said oma workshopid siis mina kuulusin Muu Euroopa 1 alla, mis tähendas Šveitsi juhendajaid ja juustu/lumelauavarustuse infot. Päev oli workshopist järgmisesse ja igaüks hõlmas veel mänge, mänge, mänge. Jaburamad olid õhtul (stiilis Olen Banaan või Röögin Kõvasti).
Igatahes, targem olen sellevõrra, et läpaka mõte on paha ja see kaasa minuga ei tule. Tahtsin küll koralikku blogi pidada, aga netiga on ilmselt kööksti seal. No niipalju kui saan, ikka võiks. Greek Vodafone tuleb teemaks ja mingi special pangakaart ka. Ja ma peaaegu hakkasin sellest üldse aru saama. Kindlustus on suur küsimärk, loodan et midagi väga ei juhtu ;)
Nomh, osadel on juba kohekohe minek, mul on 60 päeva. Raha on koos, ma tahaks nüüd töölt ära tulla, aga kollektiiv on nii jube armas, et ma ei julge seda homme vist öeldagi. Ee.
Me kirjutasime endale kirjad ka vahetusaasta teemal, mille pärast tagasi saame. Eks ma siis kirjutan siia aasta pärast, mis läks täppi ja mis mitte.
Loodan järgmine nädal enne YFU suvekokkutulekut Hannakat näha, kes jõudis Kreekast tagasi ja äkki mingit infot ka saada. Pere vastu poleks ka juba midagi. :)

Kas teate ka kui ilus loodus meil on?

Ma ei taha tulla linna, ma ei taha saada kõnesid, ma ei taha inimesi siit näha.

Ma ei taha isegi diskovälist muusikat.
See on nii tüüpiline olek - juba üheksas kord. Karepa laager on midagi lummavat, millest ei suuda lahti lasta. Seekord sai küll täiesti uue tähenduse, ma ei suhtunud sellesse enam nii "laagrisse" nagu varem, aga see ei muutnud midagi, olen nagunii leppinud välja kasvamise teemaga. Kõik oli isegi veel õigem. Sõltumatu ja piiranguteta, nautida iga hetke nagu ei kunagi varem - see on meeletu kvaliteetaeg. Ja ümber lülitumine.
Meil oli kahepeale terve teine korrus, mis sisaldas oma vannituba, magamistuba, koosolekuruumi (hea radikaga!) ja SuperLounge'i - kinniehitatud veranda merevaatega ja voodi padjakuhjaga. Olgugi, et suurem seltskond jõudis sinna alles viimane varahommik ja et päikesetõus rannaliivalt oli siiski etem.

B says:
oh maria
B says:
mis saab
B says:
ma olen blogiga hädas
B says:
ma ei anna seda mitte kudiagi edasi
B says:
aga meie ju teame, kuidas see oli, eks?
Maria [ecstasy] says:
sellepärast ma ei räägigi mitte midagi mitte kellelegi karepast.


Ja ta mõistab mind täielikult.
Ma ei tahaks teada, mis ma oleksin ilma sinuta, Maria. Sa oled see, mille rütmis ma hingan.

Ärin musta meeste jopet. Tegemist on suurusega Large ja firma ... Prada. Üldiselt ütlen ma salsale hüvasti, kui sellega midagi juhtuma peaks.

Martin says:
no isa ratas on meestekas, aga kui sul vahet pole, soovitan seda
B says:
hästi, peaasi et kaherattaline
Martin says:
nelja..
Martin says:
ja bensiinimootoriga

Aitäh, Sven

Ds bday/17 füüsika kabinetis

Vaatad seda ultraheli fotot ja mõtled, et misasja, minu meelest on neid 2. Selline.. sürrealistlik, just selline koht, kus tuleks öelda, et nooo, kasuta oma kujutlusvõimet. Samas vägev. Igal juhul. Palju õnne siis.

Tänane Peep ja tema special
B says:
kuule ülbik, midagi asjalikku ka teed või?
Peep says:
asjalike toimetuste jaoks on mul kõrvale pandud teisipäev
B says:
kirjuta nii kaua üles, mis kõik korda on vaja saata, ega see teisipäev nüüd pikem just ei ole kui homne
Peep says:
jah, just nimelt, ülejäänud nädala veedan ma mõistatades, mida oleks asjalik korda saata
Peep says:
välja arvatud neljapäevad, kui ma lihtsalt lõõberdan

Mulle peaaegu meeldis tänane päev. Kuigi õaah-miks-teil-minu-jaoks-aega-ei-ole hetki oli ka, ei tohiks viriseda. Pirita mets (?) oli hästi kena.

D says:
Ja hundu võibolla pistab meid nahka
B says:
kessä
D says:
kutsä

Mina olen küll rõõmus, kui ühel ilusal päeval olen ma üleriigilisel Sprachdiplomi aktusel ja suitsujuust, mis viinamarja all tiku otsas on, polegi enam minu lõigatud. Marina lubas juba eelmine kord, et tema enam suitsujuustuga tõtt ei vaata, aga seal me siis olime. Ikkagi.
Siis, kui köögist põgenema saime, närisid meid garderoobis süümepiinad. Ainuke piisavalt argumenteeritud põhjus, miks lõpuks ikkagi tulema tulime, oli ettekääne uurimustööga alustada. Ja ma alustasingi! Kolme tunniga otsisin Powerpointi arvutist üles, tuletasin meelde ja valmistasin 10 saksa keelset slaidi. Ma olen isegi päris rahul. Poolik veel, no ja teemat muutsin kolmandat korda. Hö. Viies juuni pole enam nii vastik, vähemalt.

Homme on minu viimased tunnid oma klassiga. Nad ei tea seda vist. Keemias hakkasin nutma, seda nad ka ei tea. :) Aga eilne kunstitund on minu südames, nagu ka ball ja .. kõik 10 aastat. Ja mulle meeldivad meie uued. Uued? Ei, nad pole enam uued. Kätlin on super.

September, teine. Tallinna lennujaam 06.40 - Kopenhaagen - 13.25 Ateena lennujaam

Peep, the one and only says:
ja sa oled ainuke piisavalt friiki inimene minu tutvusringkonnast kes kreeka keelt õpiks, nii et sa tulid mulle kohe ka meelde
B says:
friikidega ongi see jama, et nad TULEVAD MEELDE. vahel liiga kergesti

Maria-S

Me lõpuks kokku saime eile
ja mina istusin ja kuulasin
vist alati on keegi teine
su jutud kuulan'd mis mulle rääkisid
ja mina samutigi aegamisi lauseid
mis ammu valmis teht
kuid häälega ei ole hüüdnud välja
kannatanud paineid olen
endale neid hoi'd pool meelega
Me lõpuks kokku saime eile
kui enne eilset poleks tundnudki

Töövestlusel oli veel üks tüdruk. Kui tööandja ruumist lahkus, läks meie omavaheline jutt teise lausena Nimeta peale. Kolmas lause oli tema eile õhtune seiklus: Nimetast Nimegasse jooks pesu väel (mingi võistlus vms) ja kui tööandja tagasi tuli teatas ta, et meil (minul ja temal) on ühised huvid.

Kas SINA räägiksid seda võõrale inimesele?
Ja kus üldse peitub ühine huvi?

Füüsikaks õppimine, eelmine teisipäev. Katse 1. Oh, mul pole ju õpikut, see on mingil põhjusel Manni käes.
Täna, füüsikaks õppimine. Katse 2. Oh, mul pole ju õpkut, SEE ON JÄLLE MANNI KÄES.
Mhidaüraskit lihtsalt. Magasin sisse ka, Tartu oli väsitav. Põhitähtsus oli, et ma musta meest kaasa ei võtaks.
Ja see, et ma vabatahtlikult bachatat kuulan, viitab vist trenniigatsusele

Ärkasin mingi tund varem kui tavaliselt et oma lemmikainet - kunstiajalugu õppida. No õppisin Jan Vermeeri teoseid, van Dyck'i tunnuseid ja Rubensi elulugu. Ja kõik, mis mult umbes küsiti, olid Versailles' peeglisaali ja pargi FOTOD. Mhida

Kohmetu, tubakas käes ja pilk natuke unine. Rõõmusäde pilgus, näha köögis ootamatult uusi inimesi kuid samas vabandada oma päris kehva inglise keele pärast. Näitleja. Tumedad lokid ja kondine keha. Lõuna-Prantsusmaalt. Eestist nii palju, et see asub ju Soome kõrval? Ongi kõik. Prantslased ei käi eriti teatris, nad eelistavad kino. Sellepärast ongi tal oma äri ka, näitlejana ei ela ära.
Pigem üks värskendav suits õhtupäikesega verandal kui üks varajane maasikas köögis. Nüüd on ta tagasi Prantsusmaal, eile jõudis. Etendused Stockholmis olid suhtelised populaarsed.*

*See postitus ei ole armastustõhkav kokkuvõte kõrvaltoa noormehest, vaid liigitub 'ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja huvitavad' ossa.

Kell on 23. Teil on vedanud, teil pole saksa ajaloo tundi esmaspäeva hommikuti. Nüüd on asi jõudnud eksamini, millest läbikukkumisel jätkub üritus juunis või augustis. Siin ma siis olen: materjal pole veel läbi, kuulan harjumuspäraselt Sinu Saadet ja vaatan balli pilte. Päeval käisin Suurupis, et Marisega koos õppida, päike paistis nii soojalt diivanile, et me jäime paariks tunniks magama. Ma ei mäleta millal ma viimati nii palju sõin kui täna ja kõigele lisaks olen saanud kurguvalu mis iga natukese aja tagant väljendub köhas. Ohmind

Õhtupäike, hea eesti muusika, Dagö live ja niii mõnus seltskond.
Maskiball, abiturientide ball (esimest korda legaalselt!) ja pidupidu; see ongi aprill?

Tahate lokaliseeruda? Tahate?
Peale järgmist tankimist võtke siis kassast 3kilekotti ka kaasa.

"Ma saan aru, et õpiku illustraator oli abstraktsionist..?"
"No kreeklane ju."

Ma ei taha et mu prillid oleks seks, et peita tühje silmi,
vaid et hoopis paremini valgust vaadata.

OÜ Pehmed Käed

Hommik, jalutan kodu poole. Maja ees on kõrvaltrepikoja naabrimees, kellega ma kunagi rääkinud ei ole. Astub juurde ja hakkab rääkima. Vabandan, tõesti ei oska vene keelt. Püüab siis pa estonski: "Ilus.. ee. Naeratus, kohe näha, et .. kõik on hästi!"
Võtab sõ-na-tuks,
kui lihtne on tegelikult
kellegi päeva teha.

Ilus

Lihavõtted rongis

Pime perroon
Madalad nahkistmed tagavad ülevaate kupeele. Üllatusmuna, seltskonnaks Orishas ja matkakott.
Ema unustab sõnumit lugeda, isa ei viitsi vastu tulla, nii ma saabusingi.
Pime perroon

Kolmapäevaõhtune Kvaliteetaeg: friigifilm Kinomajas (D haigutas 6 korda, teised pidasid edukalt vastu. Kompositsioon täiuslikkuseni paigas. (!!!!) Kaader lendas küll aeg-ajalt välja, aga sellest oli lõpuks päris ükskõik, nagunii läksid üheksast pildist kaks mööda) ja tantsuklubi.

Mehis Heinsaar "Insener Paaveli armastuse eesõu"
"..Nii ei jäägi külalisel muud üle, kui käsi kokku lüüa ja imestada, et küll mõnel inimesel on huvitav armastus.
Aga pärast seda, veelgi kaugemale minnes, uusi üllatusi enam miskipärast ei järgne."

Hea on koju tulla ja seminari plaat kuskile kaugele lennutada,
see on
läbi!

07.39 kellases bussis sõidab vahel üks üliilus (või lihtsalt ülistiilne) poiss. Kas vene keele oskamatus minu poolt on probleemiks?
Juba sulangi

Ja siis ma olingi keset pimedat Piritat. Peale füüsika tööd, peaaegu hiilgavat kreeka keelt ja mingit vale bussi, kui bussijuht oli kergelt juhm (mina muidugi rohkem veel, oli siis vaja üldse peale minna..) ja Falck sai 4 trahvi tehtud. Homme teen ettekande relvistusest, pean limiteeritud aja vastu ja üritan Georgi küsimustele midagi vastuseks leida. Ooo-õudust.
Panustan kookosekoteilile, väikesele indie-peole ja piljardile Tartus.
Jah, piljard!
Oleks siis varem teadnud :)

Vagabondil-jälle-uued-kenad-kingakesed. Mida-ma-ei-vaja?

Kui peale ropult pikka päeva su (hea)tuju hetkega mingi haiglase tüngaga ära võetakse ja inimeste rumalus iseenese vigadest üldse paraneda ei taha, on nagu kell 20.29 motiveeritus nullilähedane.

Tänane koolipäev oli minu kümne aasta kõige informatiivsem,
oleks kõik päevad nii
emotsionaalsed
ja head.

Hei, Jasper, mis teed?

Andreas. says:
Mmm said:
et ütle britale et c'est la vie

Ma ei tulnud siia märkima, et trolli pilluti lumepallidega või et bussijuht alustas mikrofonitsi sõitjatega vestlust ega ka, et mingi päris normaalne kaabakas üritas lifti pugeda.
See oli minu päev.
Mida ma aga märkida tahtsin:
Pratchett on ikka samahea.
Coelho võib oma kristlikule palverännakule tule otsa panna.

Kõik on niii hästi, et endal hakkab ka imelik.
Ma lihtsalt pidin selle hetke jäädvustama.

Selline tunne on, et eile oleks nagu mingi vägaväga hull pidu olnud. Olek on pohmelline, lihased valutavad ja tuju on null.
Aga eile oli ju ainult salsapidu. Natuke Nestead, jõusaal ja tansulka. Kas see on nüüd salsa üleküllus või miski muu jama? Ei taha olla

__
Naeruteraapia ohver says:
ja siis ma ütlesin talle ühe mõttetera, mida ta peaks terve elu meeles pidama: mida teab üks sõbranna, teab arvatavasti ka teine sõbranna
__

'Better hope you get what you want before you stop wanting it.'
Madise msni staatus. Hästi öeldud, kui ta enam away pole, äkki räägib mulle sellest.

Lugesin loomelaagri päevaplaani, mis tavaliselt on olnud talvevaheajal, aga seekord on kevadel. See "õhtune huvitegevus ja näksimine" tõi mingi heldimusehoona meelde, kui me Madliga olime väga sunnitud sellest osa võtma ja Madli võimlast lihtsalt midagi mõtlemata välja jooksis, mina järel. Mõisa ette, murule. Õhtupäike. Ja siis ka Einar, kes mulle veel järele oli haakunud. Ah kuikui äge. Või viimase laagri spordipäev. Või Äntus käik ja laagri lõpetamine. Lõkkeõhtu talutööde mäng.
Ma ei taha mõeldagi, et mingil hetkel oleme sellest tüdinud või ei leia aega enam. Seda ei juhtu!

K ja K on polaarööst tagasi. Nendega onngi kõik korras va see, et Kristin juba homme Rooma läheb.

Eurospordi kodulehel oli küsitlus, et kes saab Australian Openil kõige suurem vastane Federerile olema. Mingid ohmoonid on veendunud, et Djokovic. No mis iganes!! Nadal beatib kõiki! Pha! Ma ei jõua enam oodata. Tuleb vist Alinale helistada ja telefoni nutta, vähemalt keegi saab aru. Isa ütles selle peale, et ma olen lollakalt entusiastlik. Noh, hea siis.

Maris lammutas Saiaka küünla maatasa, JÄLLE. See on nagu haigus.

Salsa Revolution, Kolumbus
Mari on nagu kõndiv pidu. Lahe.
Kolumbus on ka lahe. Meie omasid oli isegi päris mitu veel.

Minu tutvus chachaga algas natuke liiga avalikult ja möödus basic stepi ja paari turn'iga, kuigi need läksid ilmselt valesti. Ja reggaeton on ka minu uus mõiste. Kas keegi seletaks õlgade olemust selles tantsus?

Today's fortune: Our first and last love is.. self-love

Juba läkski untsu ja msni ma ka ei pääse.

Eile oli Minu-esimene-Kolumbuse-salsa. See oli loomulikult teistsugune, kui ma ette kujutasin. Ja mulle meeldis, väga. Nii väga, et ma olin sunnitud helistama koju ja kauplema endale lisaaega. Sellel olid loomikult kõrvalpõhjused (Mammu ja Jasper kes ähvardasid ise helistada), aga muidu oli ikkagi superluks. Ma hakkan juba aimu saama, kes ikkagi on ainult meie trenni oma ja kes käib kuskil mujal ka.

Mul tuli eile meelde, et ma pidin lakke kuldse päikese maalima, aga isa on selle vist unustanud. Kahju täitsa, see sobiks sinna.

Eile ma arvasin, et on kõige hullem reede, mis üldse olla võib. Oligi hull, sest oli salsapidu ja ma ei läinud. Päeval kolasin Deaga mööda poode, et talle peole midagi selga saada ja see oli kergelt öeldes masendav, õnneks ta suhtus mõistvalt. Ta on tore.
Täna kommentaare kuulates ma ei olegi väga kurb. 5korda rohkem naisi ja blogikokkuvõtted olid pigem nukrad. Ma ei tea mida arvata enam.
Geroga räägime üksteisest mööda vist, ma ei saa üldse aru, mis toimub.
Aga positiivseid kommentaare tuli ka ja ma olen rahul. Endaga, teistega. Reedega.

Laura küsis mult just, kas ma ikka tean, kus Viimsi asub.

Sees keerab ja ma ei katsun sellele mitte mõelda, et mitte ropsida, et keegi midagi ei kahtlustaks. Päris jama nagu.
Trenn algab kolme tunni pärast ja ma ei ole väga huvitatud sinna minemisest, sest mind ootavad seal pildid eilsest õhtust + üüratu võlg Margole. Hyvä joulu, Brita.

Saksa keele kirjandi kirjutamise teooria tund.
"Meine Aufsätze stinken!" ('Mu kirjandid haisevad!' ütles Triin mõeldes sellega oma mitte eriti lennukat kirjutamisoskust.)

Mul käis täna teist päeva kooligarderoobis papu sees päkapikk. Suht parim asi viimasel ajal!

D. bunny says:
tead, mina olingi see ohmoon, kes meiner Onkel kirjutas.

Mind on tabanud selline olukord, et. Mul ei ole elu enam. Tegelikult juba mõni kuu, alates salsa tantsimise algusest. Ma olen vaadanud läbi (ilmselt) kõik kvaliteetsemad Youtube'i üles pandud salsa, bachata, merengue ja lambada videod, mu Arese muusikalist on asendunud 70% ulatuses hispaania keelse magusa rütmiga ja ma elan kolmapäevas pühapäevani ja mõnele reedele (trennid+mõni salsapidu). Kõik videoõpetused on loomulikult läbi tantsitud, aga midagi väga vapustavat juurde vist pole saanud. Nüüd ma juba tunnen, et algajate trenn jääb kuidagi lahjaks ja see tähendab mulle 2tundi vähem tantsimist nädalas (NUUUUUUKS). Ma prooviks Baile variante, aga üksi ma päris lähengi. Õde on kuidagi üldse ära kukkunud, ma oleks suht tüdinud, et Gero ja Michael küsivad kogu aeg, et kus Mari on. Eee.
Lisaks kardan ma, et ma kuulan salsaplaati üle ja tüdinen nendest üllitistest ja siis on küll kurb, sest ilma mõne loota ei suuda Gero ikka üldse tundi läbi viia. Oeh. Raske! Ma ei saa nüüd aru, mis ma tegema peaks. Ma võiksin tantsida 24/7, aga ma tantsin 6/2. Kolumbusesse võiks ju..
Head mõtted on väga oodatud.

I love salsa.
J'aime salsa.
Ja ljublju salsa.
Ik hou van salsa.
Ich liebe salsa.
Senza salsa.
Ma armastan salsat.
Ég elska salsa.
Salsa seviyorum.
Te quero Salsa!

"Maris, aus was war die Zollmauer gebaut?"
"Aus... Stein?"
"Ahaa. Aus Stein. Und gab es da auch Türen?"
"Äh.."

"Maria, war die Zollmauer aus Holz, Stein oder was bebaut?"
"Aus Stein."

See kontsert oli nii uskumatu ja tema hääl nii kena, et ma pidin ütlema, et tulen ka homme. Ükskõik kuidas, homme näeme. Nägimegi. See oli veelgi kenam. Ja nüüd peale hüvastijättu ma tean, et ta mäletab ja võtab selle endaga sinna kaugele kaasa. Võibolla saab isegi ühenduse, aga see pole nii oluline.

Kui sa oled vastu ööd kuskil Lasnamäe bussipeatuses ja su riided tilguvad merevett, mp3st tuleb Guns'n'Roses ja sa näed, et su buss tuleb, siis on see üks õnnelik tunne.

"Jookseme üle tee!"
"Ma ei taha enne Placebot surma saada.."

Vaatasin terve päeva Youtube'st Placebo laive. MA EI SUUDA USKUDA, ET MA NÄEN SEDA PÄRISELT LAIVIS KA.

Special Needsi. Hhhhh
52 päeva

Revolutsioon on sündinud! Ma suutsin end veenda füüsika lihtsuses. Või vähemalt selles, et olen suuteline tuupima ja füüsika tublilt ära tegema. Ma olen väga rahul. Väga.

2006

Aasta pole veel, läbi, aga ma arvan, et oleks päris asjalik aasta kokkuvõte teha.
Lühidalt: TÄIESTIHULL aasta oli!!!
Pikemalt: Ei aga oligi nii. Julgen vis isegi öelda, et kõige pöördelisem, uusi asju oli niiiiiiii palju ja veelgi. Igasugused patud ja pahed said alguse, kuid jah, järgmine aasta olen .. parem! Aga ma ei tea ka. Milline see 2005 veel oli? Vuush!

Ma kardan!

Draamateatri "Julia" on võrratu. VÕRRATU.

V Õ R R A T U !!

Üleväsimus tingib halva enesetunde mis tingib mälulüngad mis tingivad lamedad naljad mis tingivad tüdimuse mis tingib geograafia mitte armastamise.

Orkut on tore koht. Varem oli ehk toredamgi, aga ega nüüd ka viga ei ole. Mulle ainult üldse ei meeldi, et need inimesed, kes napilt-napilt sõbralistis on, panevad end mu fänniks. See on tobe! Olla kellegi fänn kellega ei suhtelgi? Või on see midagi sellist, et ma peaks vastu panema ja siis ta kogub endale paljupalju fänne? On see lahe? Mulle ei meeldi, et pooled fännid ei ole üldsegi mu fännid!
Ma kardan et me ummistame Orkuti mõttetute kommunititega.

Käisin lõuendeid ostmas, pühapäeval saab ehk loodusesse maalima. Kunstikool jäi pooleli, see polnud üldsegi see, mida ma lootsin, ehk järgmine aasta, kui "on rohkem aega".
Ahjaa, Vincentit lähen vaatama ja Meeletu film tuleb ka varsti!

Täna oli teine koolipäev ja hommikul ei leidnud ma endal muud motivatsiooni ärkamiseks kui et varsti saab ära kaugele. Üldse on jama, vaatan tühjalt aknast välja, nutt on kurgus ja mõtted laiali. See aasta tuleb raske, raske ...
Terminaator - Ütle miks

Joinisin just kunstikooli kommuuniga Orkutis, sest tundsin et nüüd nagu kuulun sinna. Aktusel ju ikkagi juba käidud:) Tuleb üks hull aasta, vaja käia koolis, kunstikoolis, trennis ja mõõgas [loe: trennis].

Võib-olla peaks siis kohe ka "bussis magajate" või "bussis õppijate" kommuuniga liituma?

Hommikul ärkasin, haarasin kingi ja läksin issile õnne soovima, mispeale ta üllatunult muigas ja ütles, et vara veel. Ma olin nimelt kuupäevaga puusse pannud, sest mu mobiili kalender oli vale ja suvel pole mul endal üldse ajast mingit ettekujutust.

Valus kuidagi!

Nüüd, kus ma seda märkan, siis iga f*king kuues kannab Navitrolla pluusi.

"Teatud asjades usaldan ma sinu arvamust rohkem kui neda oma."
Maria

Suvi hakkas rajult, mul polnud küll plaaniski Metallicale või hr laagrisse minna, aga, no, juhtus nii. Ja kasvataja rolliga sain ka enamvähem hakkama (ma nii igatsen neid väikeseid tüdrukuid nüüd). Uuf, hea juuni!

Kuu aega on veel koolis käia. Kahe nädala pärast hakkavad tööd, eksamid. Mina hakkan koolis tegema kunsti lõputööd. Muidu mässaks õlide või akrüülidega, aga oh ei, seda õnnetust tuleb ju tunnis teha ja kui ka saan oma guašsid kotist välja, heliseb kindlalt kell ja. Oeh. Okei, igatahes, kui ma mõtlesin, mida ma teen, siis ma usun, et ma teen akvarellidega mingit maali järgi. Impressionismi, sest see on kõige raskem^^ rääkimata akvarellidest. Käisime täna raamatupoodides "seda õiget maali" otsimas. Ma vist tean.

Peale seda, kui ma kuulsin meediast kommentaare Soome eu laulule, arvasin, et tegemist on mingi haledamat sorti pilaga ja et tüübid ise arvavad et nad on nii lahedad ja rokid. AGA see lugu on ju super, mitte sellepärast et ta on "eriline" vaid et ta tõesti ON meeldejääva viisiga ja värki. Nende välimus ei üllatanud mind ka üldse, igas LOTRis ja Potteris on taolised tüübid sees, milleks see siis ära keelata?
(Punkte saab ta kindlasti palju põhjamaadest, lõunamadest aga mitte. Samas, ükskõik mis lugu Soomel ka poleks, lõunamaadest ta ikkagi punkte ei saaks, nii et ma usun, et see lööb läbi küll. Ja pealegi eelmine aasta läks Norra lool ju ka hästi!)

Rakendasin oma kalligraafia teadmisi ja proovisin sulepeal erinevaid otsi nii kaua, kuni avastasin et käed on tinti täis ja mis kõige hullem - ei taha maha ka tulla.
Muide oma eraeluga olen ma praegu peaaegu et väga rahul, ma ütleks, et kaheksas klass on täiesti murranguline olnud. Või noh. Jah.

Ei, ma pole vist üldse tüdinud!

"Kunst ei tohi olla eemaletõukav ega rüvetav! Meie, hellenite meelest lakkab ta siis olemast kunst. Kunst võib kas säravalt võidutseda või ilu kaduvust taga nutta. Ja ainult seda!"
Need suure skulptori sõnad sööbisid igaveseks nelja inimsese mällu, kes tema majas hommikut ootasid.

Meid oli 8, kui me aulasse läksime. Me saime järjekorranumbri. Publik oli meist tagapool. Astusin ette, ütlesin nime ja klassi ning alustasin luuletusega, mille olin pähe õppinud. Seejärel lugesin lõigu raamatust "Muumitroll".

See oli deklameerimisvõistlus. Päris hästi läks!

Käisime Marisele ballikleiti otsimas. Loomulikult ei leidnud!;)

Me olime rõõmust segased, kui kuulsime, et Maris läheb gümnaasiumi ballile. Ma ei osanud arvatagi, et hei, ma lähen ka. Naljakas.
Põnev ka.

Vaau, pidu oli raju. Mu meelest.

Järgmine kord, kui juukseid pesen, on juba pidu. Vingeim sünnipäevapidu!

Olen paar päeva haige olnud. Ei, haige on vale sõna. Pigem nagu Torino palavkus. Midagi asjalikku pole korda saatnud, ainult telekat vaadanud. Nutta või naerda? Ja pealegi, Smigun sai teise kulla.

Fox in the snow, where do you go
To find something you can eat?

Käisime Manniga teatris. Linnateatris. Lahe oli.

Läksin bussi peale. Vaatan paremale, Mihkel särab. Issand! Pilt pidi eest ära liikuma, kui Andi ka säras. Olgugi, et Andil on vähemalt miljon pahet, on ta siiski meie Andi, kes on kõiges süüdi.
Aga siis leidsin ma endale veel ühe päris laheka heleroosa kleidi. Ma ei tea veel kus ma seda kanda saan;)

Koolipidu

Maris, Maria &co korraldasid koolipeo. Meie direktsioon sakib. Algul olime niisama, vaidlesime kõigiga kellege vaielda sai ja siis mõtlesime, et kuulame veits Sleepwalkers'it.
Kardeka eit: "Ei, 12klass ei pääse sisse!"
Mann: "No me tegelt ei käi siin kooliski.."
Päris hea siis, sest tegelt oleme alles kaheksandas. Aga et bändid olid päris head ja korraldus oli vahva. Aitäh, Maris ja Maria!

Õpilased versus vilistlased. Korvpall. Tavatingimustes ma kossu ei poolda, AGA SEE OLI MEGALAHE. Ammu pole midagi nii .. nii lahedat olnud. Aga nüüd tuleb veel koolipidu ja filmifestival, nii et jess(H)

See, mis eile toimus.. Täna kirjutasime seletuskirja (mis oli mul nagu mulle tundub siis neljas. Mitte et ma nii mässumeelne oleks, aga ma lihtsalt satun igale poole). Oleks 2väikest detaili teisiti läinud ja ma oleks saanud käskkirja. Aga kõik läks õnneks hästi.

Koolis on asjad küll õige imelikuks kiskunud. Täna oli lastevanemate koosolek, mu vanemad seal ei käinud, aga ma kuulsin juba, et eesti keele õpetaja oli nutma hakanud (kuna me väga igatseme oma eelmist eesti keele õpetajat, kes saatis meile sõnumi, et tal on meist kahju vms). Ja klassijuhtaja oli meid väga sõimanud. Meil pidavat olema kaheksandatest kõige halvem tase, kuigi oleme A klass. See küll võimalik olla ei saa. Klassijuhataja ja kõik vihastavad mind, ma veendun iga päevaga, et ma tahaksin gümnaasiumisse kuskile mujale minna.

Aga kuhu? Khu ma saan, kui kaheksanda eesti keel jääb puudulikuks?

Suur seiklus oli. Ma ei ole vist mitte kunagi jalgsi nii palju võõraid paiku ja linnaosi läbi kõndinud. Ja ma lõikasin oma üpriski pikad juuksed nii lühikeseks et nüüd on peaaegu poisipea. Ma nii kahetsen. Nad kasvavad nii kaua tagasi:(

Saksas oli mingi grupitöö, et pane kirja et, milline üks hea sõber olema peab ja. Meil oli päris hea grupitöö siis, kirjutasin igast lauseid, et sõber peab toetama ja aitama ja. Kohe heaks näiteks olid Lii ja Evelin, kes olid minu ja Marisega ühes grupis. Kui küsimus tekkis, kes esitab, siis "ei, eiei see pole minu vihik, eiei sina ju kirjutasid..blabla". Me hoiame kõik väga kokku^^ Okei, mina siis esitasin, kuna ikkagi ju minu vihik. Viimase lausena ütlesin, et sõber peab oma vigu tunnistama ja siis pidin ma oma vigadest rääkima ja see ei olnud üldse lahe.
Phah, ma ei tea mis selle mõte oli.

Eile õhtul tulid sugulased meile. Nendega käisime eelmine aasta Kreekas. Siis mingi vaatasime meie eelmise aasta reisi Kreeka pilte. Tuju läks suht nulli. Öösel kell 4helisesid äratuskellad ja nad tulid üles, et ära Kreetale sõita. Mind jäeti maha. Läbi une ma hakkasin paanitsema, et isa unustas mul inglise keelt aidata. Siis hommikul sain ma teada mis sigadusi Maris jälle tegi ja üldse siin on nõme. Tahaks olla kuuma päikese all ja kõndida Loutrakis. Seda tahaksin ma kõige rohkem.
Täna alustame filmiga. Kui midagi nässu ei lähe.

APPI! MA OLEN NÜÜD ÕNNETIPUL. Just peale seda kui eelmise blogi valmis sain, siis avastasin, et see Karepa lugu on olemaas!:D Iiik. Ma olen vaimustuses.

Grits - My life be like

Sügise tulek

Kuna täna on selle suve viimane augusti päev, siis leian et oleks kena natuke ka peaaegu mööda läinud augustist rääkida. Juuni ja juuli olid väga väga tegusad. August see vastu mitte. Üleeile kirjutasime Triinuga filmi stsenaariumi valmis ja kui hästi läheb, siis esitame selle filmifestivalil. Me veel ainult ei oska vesilaineid juustesse teha. Peab vist lakiga proovima. Aga et suvi oli jah väga lahe. Ah jaa, ja Muumitrolli sain ka lõpuks läbi. Lõpp oli natuke imelik.

Unustasin eile folgi saadet vaadata, aga õnneks on täna kordus.

„On tegelasi, kes varjavad teatud purkides saladusi."
„Pea lõuad," lausus Muumitroll.

Hahahahaaa.

Köögis laua peal ootab mind pool tassi rooibosi teega. Öka. Enne ma juurdlesin isaga selle üle, milline on kõige vastikum tee. Ma arvan et selleks on suitu rooibos, aga isa arvas et seda pole olemas. Tore on, olen päästetud.

Eile oli Kairi sünnipäev Salmistus. Ja see oli tõesti üks toredamaid asju, mis koos veedetud on. Maris, Maria, Triin mina( ja noh Mihkel ka). Need on need kõige vanemad ja paremad. Ah, kui hea on olla selliste inimestega!

"Ah et sa hakkad siis abielluma jah?"
"Jah."

Tegelikult on asi pruudikimbus. Seda ka, et FOLK ON TULEMAAS! Ja loomelaager.

Täna, laagri eelviimasel päeval toimus nii palju meeletult head. Esiteks oli tänane Laagri Cup orienteerumine. Iga suur sai endale ühe väikese ja kaardi. Üles pidi leidma majade numbrid. Redrik oli tubli, leidis kõik mis vaja ja mina teadsin otseseid teid, nii et me jõudsime päris esimestena fini£isse. See oli super, sest kõik oli ju minu kodu ümbrus. Siis läksin trenni ja keegi nagu ütles, et näe, Silja seisab seal. No ei või olla - oligi! Meie kullakallis Sillu! Mõtlesin, et enam ma temast lahti eii lase. Aastaks kadus ja nüüd alatiseks tagasi. Ma olen nii õnnelik. Silja, meie päike. Siis vaatasin stendilt Laagri Cup´i tulemusi ja üllatus mis üllatus - ma olin mingi seitsmendalt-kaheksandalt kohalt esimeseks tõusnud! Kõik tänu orienteerumisele ja rastapoiss Redrikule. Lihtsalt nii mõnus. Homme lähvad kõik bowlingusse, aga ma jään ainukesena trenni tegema. Ma armastan seda. Vist.

Kiihnu!

Klassiekskursioon oli Kihnu. Praam oli lahe, Amalie, kui ma õigesti mäletan. Munalaiu sadam on ka äge. Saare peal tuli meie klassile roheline veoauto vastu ja läksime kämpingutesse. Me jäime majast ilma, aga õnneks kupatas Tiitson poisid ühest majast välja. Nad vihastasid meie peale, aga tegelikult me ei olnud süüdi. Õhtul, kui vorstid olid krillitud, tõmbasin ma Marise kaasa ja me jooksime ühe suure kivi peale, et päikeseloojangut vaadata. Kinkisin talle seal ta sünnipäeva kingituse, luuleraamatu. Seal olid luuletused aastaaegade kaupa ja me lugesime läbi kõik suve omad. Need läksid hämmastavalt täpselt hetkemeeleoluga kokku. Siis läksime tagasi ja kõik poisid olid kuskile laiali valgunud. Tantsisime kuuendike tüdrukutega koos "Kes aiast". See oli lõbus. Siis läskime terve klassiga Mihkli kämpingusse ja panime kämpingu proovile - st me hüppasime ja laulsime Marisele sünnipäevalaulu. Triin tegi ettepaneku seinu rammida ja kõik kolmkümmend või palju meid oli - hakkasid kämpingu seinte poole hüppama. Sellest ma ennast säästsin ja läksin välja, et põlev viiruk ära kustutada. Siis ilmus Pajos, kellele ei meeldinud, et me kämpingut lõhume ja mina, Hannes, Mann ja Tiia saime terve klassi eest pahandada, sel ajal, kui kämpingus hüppajad hirmuga tule ära lasid (äkki Pajos siis neid ei märka). Kui sellest toibusime, jõime Marisega cappuccinot ja Kairi, Marina tulid Marist õnnitlema.
Aa. Õhtu. Kõik oli pime ja nagu ma hiljem teada sain, oli öörahu. Üle platsime jooksin mina, melon käes ja Maria, paprika käes. Tiitson küsis, küll midagi, aga me läksime ikkagi. Läksime kõrvalmajja, kus olid Raiko ja Hannes. Pidasime sünnipäeva ilma sünnipäevalapseta. Siis tulid ka Maris ja Maiu. Vaatasin aknast välja ja märkasin, et Tiitsin tuleb meie maja poole. Kõik kuuekesi hüppasime Raiko voodisse, nii et tekiga oli kaetud akna poolt( see oli nagu üks väha suur kuhi). Sõime siis melonit ja Maris piilus teki alt välja, akna poole. Ta kiljatas, kuna akna taga seisis Tiitson taskulambiga. Pidime tagasi majja jooksma. Seal kutsusime enda majja kõik tüdrukud, peale Lii, Evelini ja Edithi. Meid oli nii palju, et viimased tulijad pidid seisma. Kuulasime Nirvanat. Mõnus oli. Tiia ja Manniga jooksime kottpimedas ringi. Jäime Tiitsonile vahele. Lõpuks kui aeg magama oli jääda, oli meid poas 7. Kaks voodit. Täiesti kägaras. Mõne tunni pärast ärkasin selle peale, et Kadril helises telefon, et Maris ja Maiu on rannas. Läksime ka. Jube külm oli, päike tõusis ja linnud laulsid. Rannas olid poisid, kes olid mingis kahtlases olekus. Läksime Lii, Maria ja Maiuga Kihnu peale jalutama. Ilusaid pilte sai. Kui tagasi jõudsime, läksime Maiu ja Manniga uuesti, aga nüüd teist teed pidi. Kihnus on ilus loodus. Siis oli kell juba ligikaudu kaheksa ja me korraldasime rannas köieveo tüdrukud poiste vastu. Meie võitsime^^. Kuna öösel sai vähe magatud, siis jäime Mariaga rannas kadakate vahel linnulaulu kuulates magama. Päike võttis ja nüüd olen ma põlenud. Enne minekut läksime poest läbi, ma ostsin hapukoort, et kõik tohterdada, kes olid suuremas koguses päikest saanud. Mina olin kõige rohkem. Praamis mängisime Maiu ja Manniga Hiina Püramiidi. See oli lahe. Maiu on lahe. Mann on lahe, kõik on lahedad!
Aga magusat sai liiga palju söödud.


Ah, kes kaasas ei käinud, see vist ei taipa.

Ma näen unes poissi, kelle nägu ma ei mäleta, kuid hiljem võrreldes seda pildiga selgub, et sarnasus on hämmastav. See on huvitav.

Vaheaeg

Vaheaeg oli asjalik ja trennis käisin palju ja ühe päeva olin haige ja leidsime koha, kus me järgmine aasta käia tahame ja Marise juures vaatasime hästi palju filme ja õppisin vene keelt ja sain ülitoreda jope. Peaks vist kõik olema. Ahso ja Maiuga sai niisama nõmetsetud kah. Nii ei tundu, et oli tore, aga tegelikult oli. Homme siis kooli tagasi ja 10nädalat suveni:)
Taani rahvas tuleb täna tagasi ja varsti saab teada, kuidas Trefneri ja Reaalkooli katsed läksid.

Adam Green - Emily

Oh vaheaeg!
Matemaatika oli vaikuse tund. Maiuga joonsitasime Käsperi klassi ees, kriit käes vehkimas ja uusi valemeid seletamas. Pärast viisime talle näha, Käsper ütles: "Uu, that's me!" Õnneks talle meeldis. Siis kui kõik olid tunnistused kätte saanud, jäid 22inimest seletuskirju kirjutama. Mina ka, oh muidugi. Ja kõik oli Mihkli süü. Ja Andi. Ja Tiitsoni. Ja üldsegi!
Alina sai terveks. Läksime trenni tund aega varem. Jaanika venitas käe välja ja Melissa pakkus, et ta võib plaastreid tuua. (Hahahaaa)

Võistlustel oli tore. Buss oli vahva, uks ei käinud kinni. Ja mingi tüüp üritas seda kinni siduda, aga nööri polnud "Mis mees sa oled, et Tartusse minnes nööri kaasa ei võta?" Lahendus oli hüppenöör. Need, kes joogid üles võtsid, nendel jäätusid ära. Me hilinesime/jõudsime liiga täpselt, nii et kui ma riietusruumis oigasin ja jääkülmi riideid selga üritasin saada, siis teatatati, et mu mäng on juba välja kutsutud.
Vaatasin mingeid pilte ja natuke nukraks võttis. Olen ma paljust ilma jäänud?

Õnn soosib julgeid. (Vergilius)