Tänasest on Tartu Kunstimuuseumi avatud näitus "Ruum minu ümber". Ehk siis kõikvõimalikke interjöörmaale, figuuridega ja ilma, värvituubide ja gloobustega, aga ka granaatõuntega.

Tegin ühe pildi ka. See on pallaslase Valerian Loigi töö "Vana ateljee" (1962). Väga toredalt detailne, päriselt veel selgem ja huvitavam. Käisin näitusel oma sakslasega ja me tegime kokkuleppe valida välja kaks lemmiktööd. Ma olen ausalt öeldes üpris võimetu mitte-valima mõnd Villem Ormissoni tööd, kui see on näitusel olemas. Ja seal, jah, muidugi oli üks teos ka. See oli imetore. Ja üks Karl Pärsimäe daam diivanil, kes kandis lillasid sukki, rohelist käevõru ja kollast kella, oli ka väga võluv. Pilti ei teinud, minge vaadake ise. Näitus on avatud pea suve lõpuni.

Mu õppejõud ütles, et kui ta oli väike ja talt küsiti, mis temast suurena saab, siis ta vastas, et ta tahab tegeleda ilusate piltide vaatamisega.  Ja see osutuski võimalikuks.
Tuli meelde, kuna minu enda koostatav töö koosneb suuresti piltide (fotode, jooniste) vaatamisest, ja see tõesti on nii vahva!