Paar üksikut päeva on jäänud, ma arvan, et on aeg järgmise aasta lubadused ära teha. Vaatasin 2014 eesmärgid üle ja no pole paha üldse, päris paljudele sai linnukese juurde märkida. Üleüldse võib lõppeva aastaga rahule jääda, kuna sai oma mugavustsoonist mitu korda välja tuldud ja selle üle olen uhke.

Niisiis, 2015. Omandan kraadi!! Lõpuks!! Oleks aeg. Trenniga jätkan samamoodi (äkki kunagi suudan jooksuga 10km piirile jõuda, või 6km 30min sisse mahutada... See on ikka väga aeglane progress olnud..). Veebruaris saab aasta regulaarset käimist, uuest aastast parandan õhtust toitumist. Lisaks ütleks jooga, aga piirdun kätelseisuga.

Teen ära praktika, käin ära oma armsas Pariisis, saan üle oma kampsuni fetishist (see vist häirib sind, J?) ja käin rohkem looduses. Rohkem olulist hetkel ei meenu.

Pühade aeg, istun üksinda tööl, pole veel kellelegi kasulikki olnud, ehkki 4 tundi juba täis tiksunud. Sattusin siis miski huvitava akadeemilise keskkonna peale, mis peale väga pikka ja väsitavat 'registreerimist-leia sõbrad-märgi huvid' etappi andis ligipääsu väga põhjalikule ülevaatele Niguliste kiriku altarist (millele ma olin algusest peale google'ist alustades sihtinud). Tekkinud elevus tõi hea tunde sisse, vast ikka sattusin õige eriala peale, kuigi selliseid eksistentsiaalseid mõtteid pole juba ammu mõlgutanud, igaks juhuks, on tundunud, et ei tasu nagu hästi.

Häid pühi

Post scripta. Juhtumisi tekkis praegu (seejuures täiesti spontaanselt) idee, et võikski kord nädalas mõne kunstiga seonduva postituse valmistada. Õpiksin kirjutama ja väljendama, sest teatavasti kipuvad mul tegusõnad lause lõppu jääma, mida just heaks tavaks lugeda ei saa. Uusaasta lubaduse kohta päris hulljulge ja aheldav idee ja kevadel ilmselt (olude sunnil) Põltsamaa teemalisem. Saab siis näha, loodan mõistvat suhtumist, aitäh.

-B

Jajaa, endale teeb ka nalja kui läägeks see väljanägemine siin läks, aga tuli tuju. Õues sajab vihma, istun tööl ja mõttekäik oli umbes selline, et kas paneks blogi kinni või prooviks mingit uut lähenemist. Ja siin on vastus

Enne teadusfilosoofiasse sukeldumist polnud mul aimugi, et ainuüksi küsimus "mis on teadus" võib osutuda suureks probleemiks. Klassikaline "ma tean, et ma midagi ei tea" moment

Kuuajase vahega sattusin 12h jalgadelt olevalt töölt 12h istuvale, ja noo, viimane on muide raskem.

Narciso Rodriguez

Narciso Rodriguez oleks ilmselt mu lemmikdisainer (Vera Wangi kõrval muidugi), kui mul selline oleks. Aga võibolla nüüd ongi, sest kui ükspäev mingit reklaamlehte vaatama jäin  ja seal tema uus parfüüm "NARCISO" vastu vaatas, siis oli selge, et nii täiuslikku disaini pole enne näinud ühel parfüümipudelil.
Huvitav, kuidas lõhnab?

2014 folgipärl

Ma sain läätsed silma! Huvitav kas õhtul saan ära ka..

Läänemaa

Kui ma aru sain, et ma oleksin kaitsnud kraadi oma vanemate pulma-aastapäeval, siis tuju läks üsna kehvaks. Oleks ju võinud

Mida rohkem koguneb päris oma ilusaid raamatuid, seda suuremaks paisub unistus ilusast raamaturiiulist. Mmm

Kodus kiirgab mõnusalt.

Tähelepanekud eesti keelest (släng): "minu juures" kasutatakse minukas / mintsus
ei teagi kumb on hullem?

pühapäev, 19 kraadi pildis. algul pidi tulema tänavakunsti postitus, aga kui jalutuskäigust sai kolmetunnine matk, jäi muud ka peale. (kuidas neid pilte siin kenasti paigutada saab?)

Kevadise Tartu fenomen

Kuidas läheb = Kaugel su baka töö on

Konstantinoopol

Fan-tas-tic

Arhiiv

Halenaljakas käik siis täna arhiivi, kus oli suur seinatäis väikeseid sahtlikesi perfokaartidega (kindlasti on selleks mingi tähtis sõna ka) ja täpselt see sahtel mida ma lahti mõtlesin tõmmata oli kruvist pidemega, mis tähendab, et tõmbasin selle kruvi kenasti välja ilma sahtlit ennast avamata. Ei osanudki muud teha kui kruvi sama targalt auku tagasi lükata.

Kuidas saab tundide kaupa ühe koha peal istuda ja mitte midagi valmis saada?

Põnevaid seikluseid Raamatukogumaalt

Kõigepealt tõmbasin Estrist välja täpselt selle raamatu, mida ma juba ammu otsinud olin, seejärel läksin õigesse vahesse teda otsima, siis jõudsin juba pettuda, kuna raamat polnud omal kohal ning kõige lõpuks - leidsin ta hoopis kõrvalt riiulilt - kus ta oli ka ainuke raamat, sest võttis kogu ruumi enda alla (kahjuks pilt ei anna mõõdust aimu) ja teda viimaks lahti tehes selgusid veel
kaks väga huvitavat tõika: esiteks oli kogu Konstantinoopoli arhitektuur ja joonised jäädvustatud paksule akvarellpaberile (vau!) ja teiseks oli ta kahjuks üsna läbini türgi keeles..

Ostsin täna turult rõõmsalt kaks tervet heeringat omamata teadmisi mida nendega edasi peale hakata (loe: puhastada). Vähemalt nad enam ei siputanud nii nagu karpkalad nende kõrval..

Kirjutasin endale välja kõik kõige hullemad E-ained, mida tervise huvides vältima peaks. Aga kuidas saadud teadmisi reaalselt rakendada?
1) Kõnnin poes ringi paber listiga käes
2) Toksin e-ainete äppi ükshaaval sisse
3) Õpin kodus pähe
Huh

Niisiis, peale "Julie&Julia" vaatamist sain indu juurde, et Joy of Cooking polegi miski hirmus tellis aegade algusest köögi kõrgel riiulil. Ta on hoopis "eeldusaine" hästi kokkamisele ja seda tahaks ju küll ükshetk, hästi kokata ma mõtlen. -Vabad päevad Tallinnas suure pakasega saidki sisustatud.

Tänase lühida vaatluse põhjal saan kummutada ühe stereotüübi. Nimelt pole ajaloolased enam ammugist need kõige karvasemad (ja sulelisemad). Semiootikud on!

Jep, 3 päeva enne uurimistöö esitamist leidsin tervelt 6 uut "äärmiselt teemasse"raamatut riiulite vahelt. Oleks isegi rohkem leidnud aga panin enne jooksu