Pähkel Lotmanilt:
"Argikäitumine saavutab täieliku mõtestatuse vaid sel määral, kuivõrd üksikut tegudeahelat reaalsusetasandit on võimalik võrrelda sellise toimingutejadaga, millel on ühtne tähendus, mis on lõpetatud ja mis esineb kodeerimistasandil mingit situatsiooni, tegudeahelat ja nende tagajärge üldistavalt kokku võtva märgina, s.o. süžeena." (Argikäitumise poeetika, lk 284)

(Aga ma veel nuputan ta lahti)

Viimase nädala ajaga on (lähi)tulevikuga asjad paika loksunud ja oooh küll see on alles hea tunne. Samas on muidugi huvitav, mina olen ainult sõrme andnud, aga juba on ilmunud välja teised, kes kaasavad oma visioonid ja algne mõte hakkab täiesti oma elu elama.

Pariis, ma igatsen sind!!
Artises jookseb hetkel film "Härra Morgani viimane armastus", mis viib justsinna samasse tagasi, nendele samadele tänavatele, alleedele ja parkidesse. Ja kui härra Morgan oma köögiakna lahti lööb, siis paistab sealt, otse loomulikult, jupp Eiffelit, sest kuidas sa ikka teed filmi Pariisist teistmoodi. Aga minu meelest on see armas klišee, sest lõppude lõpuks, Pariis võib seda endale lubada.

Varsti tulen tagasi. Siia blogisse ja Pariisi ka.