Ja täna varahommikune mõttetera tuleb Mimicult teemal trenniruumi vahetamine pimedast konkust aknaga ruumi:
'Ruum, kus raskes rauas inimesed teraslatte keerutavad, vajab ikka maast laeni akent.'

Huvitav, kui mõni koll praegu odaga torkima tuleks, kas ma oleks võitlusvalmiduses või lihtsalt makaron? Samas, millal ma enne makaroni astmelt kõrgemale olen saanud. Tüdruk, tee kätekõverdusi

D, kas sa mäletad mida sa eile õhtul küsisid Samsoni loo kohta ja mida ma sulle vastasin? Mul hakkab paha kui ma mõtlen mis seos sellel tänasega oli.
Ma poleks uskunudki. ei temast ega endast.

Hüvasti

Mul on alati selline tunne olnud, et kui tuleb tuju kokata midagi ägedamat kui pelmeenid või omlett, siis peab poodi tormama sest kunagi pole kapis olemas huvitavamate retseptide vähemalt kahte koostisosa. Praegu mul oli nii igav, et ma küpsetasin küpsised. Ja seda täiesti ilma poodi minemata! Fariinsuhkur sai asendatud mingi tumepruuni soome keelse imeliku suhkruga ja kuivatatud õunad jäid välja, asemele tulid mustikad. See, et esimene pannitäis ikkagi untsu läks ainult ainult väheselt praktikast, päriselt ka!

Suvest on suvi kui saad keset põldu seisvasse kile"kabiini" ronida ja päeva jooksul vaadis päikese poolt soojendatud vee all (kui pole päeva esimene pesija, ei vea. Mina polnud) juukseid pesta ja läbi heki teiste juttu kuulata ja põllu peal vuravat tutikate kummidega traktorit vaadata. Metsad, heinapallid, õhtupäike ja ilus kaevand sulatusahju nurgaga.