2006

Aasta pole veel, läbi, aga ma arvan, et oleks päris asjalik aasta kokkuvõte teha.
Lühidalt: TÄIESTIHULL aasta oli!!!
Pikemalt: Ei aga oligi nii. Julgen vis isegi öelda, et kõige pöördelisem, uusi asju oli niiiiiiii palju ja veelgi. Igasugused patud ja pahed said alguse, kuid jah, järgmine aasta olen .. parem! Aga ma ei tea ka. Milline see 2005 veel oli? Vuush!

Ma kardan!

Draamateatri "Julia" on võrratu. VÕRRATU.

V Õ R R A T U !!

Üleväsimus tingib halva enesetunde mis tingib mälulüngad mis tingivad lamedad naljad mis tingivad tüdimuse mis tingib geograafia mitte armastamise.

Orkut on tore koht. Varem oli ehk toredamgi, aga ega nüüd ka viga ei ole. Mulle ainult üldse ei meeldi, et need inimesed, kes napilt-napilt sõbralistis on, panevad end mu fänniks. See on tobe! Olla kellegi fänn kellega ei suhtelgi? Või on see midagi sellist, et ma peaks vastu panema ja siis ta kogub endale paljupalju fänne? On see lahe? Mulle ei meeldi, et pooled fännid ei ole üldsegi mu fännid!
Ma kardan et me ummistame Orkuti mõttetute kommunititega.

Käisin lõuendeid ostmas, pühapäeval saab ehk loodusesse maalima. Kunstikool jäi pooleli, see polnud üldsegi see, mida ma lootsin, ehk järgmine aasta, kui "on rohkem aega".
Ahjaa, Vincentit lähen vaatama ja Meeletu film tuleb ka varsti!

Täna oli teine koolipäev ja hommikul ei leidnud ma endal muud motivatsiooni ärkamiseks kui et varsti saab ära kaugele. Üldse on jama, vaatan tühjalt aknast välja, nutt on kurgus ja mõtted laiali. See aasta tuleb raske, raske ...
Terminaator - Ütle miks

Joinisin just kunstikooli kommuuniga Orkutis, sest tundsin et nüüd nagu kuulun sinna. Aktusel ju ikkagi juba käidud:) Tuleb üks hull aasta, vaja käia koolis, kunstikoolis, trennis ja mõõgas [loe: trennis].

Võib-olla peaks siis kohe ka "bussis magajate" või "bussis õppijate" kommuuniga liituma?

Hommikul ärkasin, haarasin kingi ja läksin issile õnne soovima, mispeale ta üllatunult muigas ja ütles, et vara veel. Ma olin nimelt kuupäevaga puusse pannud, sest mu mobiili kalender oli vale ja suvel pole mul endal üldse ajast mingit ettekujutust.

Valus kuidagi!

Nüüd, kus ma seda märkan, siis iga f*king kuues kannab Navitrolla pluusi.

"Teatud asjades usaldan ma sinu arvamust rohkem kui neda oma."
Maria

Suvi hakkas rajult, mul polnud küll plaaniski Metallicale või hr laagrisse minna, aga, no, juhtus nii. Ja kasvataja rolliga sain ka enamvähem hakkama (ma nii igatsen neid väikeseid tüdrukuid nüüd). Uuf, hea juuni!

Kuu aega on veel koolis käia. Kahe nädala pärast hakkavad tööd, eksamid. Mina hakkan koolis tegema kunsti lõputööd. Muidu mässaks õlide või akrüülidega, aga oh ei, seda õnnetust tuleb ju tunnis teha ja kui ka saan oma guašsid kotist välja, heliseb kindlalt kell ja. Oeh. Okei, igatahes, kui ma mõtlesin, mida ma teen, siis ma usun, et ma teen akvarellidega mingit maali järgi. Impressionismi, sest see on kõige raskem^^ rääkimata akvarellidest. Käisime täna raamatupoodides "seda õiget maali" otsimas. Ma vist tean.

Peale seda, kui ma kuulsin meediast kommentaare Soome eu laulule, arvasin, et tegemist on mingi haledamat sorti pilaga ja et tüübid ise arvavad et nad on nii lahedad ja rokid. AGA see lugu on ju super, mitte sellepärast et ta on "eriline" vaid et ta tõesti ON meeldejääva viisiga ja värki. Nende välimus ei üllatanud mind ka üldse, igas LOTRis ja Potteris on taolised tüübid sees, milleks see siis ära keelata?
(Punkte saab ta kindlasti palju põhjamaadest, lõunamadest aga mitte. Samas, ükskõik mis lugu Soomel ka poleks, lõunamaadest ta ikkagi punkte ei saaks, nii et ma usun, et see lööb läbi küll. Ja pealegi eelmine aasta läks Norra lool ju ka hästi!)

Rakendasin oma kalligraafia teadmisi ja proovisin sulepeal erinevaid otsi nii kaua, kuni avastasin et käed on tinti täis ja mis kõige hullem - ei taha maha ka tulla.
Muide oma eraeluga olen ma praegu peaaegu et väga rahul, ma ütleks, et kaheksas klass on täiesti murranguline olnud. Või noh. Jah.

Ei, ma pole vist üldse tüdinud!

"Kunst ei tohi olla eemaletõukav ega rüvetav! Meie, hellenite meelest lakkab ta siis olemast kunst. Kunst võib kas säravalt võidutseda või ilu kaduvust taga nutta. Ja ainult seda!"
Need suure skulptori sõnad sööbisid igaveseks nelja inimsese mällu, kes tema majas hommikut ootasid.

Meid oli 8, kui me aulasse läksime. Me saime järjekorranumbri. Publik oli meist tagapool. Astusin ette, ütlesin nime ja klassi ning alustasin luuletusega, mille olin pähe õppinud. Seejärel lugesin lõigu raamatust "Muumitroll".

See oli deklameerimisvõistlus. Päris hästi läks!

Käisime Marisele ballikleiti otsimas. Loomulikult ei leidnud!;)

Me olime rõõmust segased, kui kuulsime, et Maris läheb gümnaasiumi ballile. Ma ei osanud arvatagi, et hei, ma lähen ka. Naljakas.
Põnev ka.

Vaau, pidu oli raju. Mu meelest.

Järgmine kord, kui juukseid pesen, on juba pidu. Vingeim sünnipäevapidu!

Olen paar päeva haige olnud. Ei, haige on vale sõna. Pigem nagu Torino palavkus. Midagi asjalikku pole korda saatnud, ainult telekat vaadanud. Nutta või naerda? Ja pealegi, Smigun sai teise kulla.