Täna, laagri eelviimasel päeval toimus nii palju meeletult head. Esiteks oli tänane Laagri Cup orienteerumine. Iga suur sai endale ühe väikese ja kaardi. Üles pidi leidma majade numbrid. Redrik oli tubli, leidis kõik mis vaja ja mina teadsin otseseid teid, nii et me jõudsime päris esimestena fini£isse. See oli super, sest kõik oli ju minu kodu ümbrus. Siis läksin trenni ja keegi nagu ütles, et näe, Silja seisab seal. No ei või olla - oligi! Meie kullakallis Sillu! Mõtlesin, et enam ma temast lahti eii lase. Aastaks kadus ja nüüd alatiseks tagasi. Ma olen nii õnnelik. Silja, meie päike. Siis vaatasin stendilt Laagri Cup´i tulemusi ja üllatus mis üllatus - ma olin mingi seitsmendalt-kaheksandalt kohalt esimeseks tõusnud! Kõik tänu orienteerumisele ja rastapoiss Redrikule. Lihtsalt nii mõnus. Homme lähvad kõik bowlingusse, aga ma jään ainukesena trenni tegema. Ma armastan seda. Vist.