Maria saatis Triinuga kooli mulle paki. Jube armas oli. Suur apelsin, plaat, minu rahakott, minu mall, tabletid ilma tablettideta ja üliarmas kiri. Inkas võisin lahti teha ja kirja peal oli: "Nüüd istuda sa inkas.."Doum:)

Täna on ÕUDNE päev. Esiteks jätsin ma oma saksa asjad Marise kätte. Ma helistasin talle. Balleti värgis oli tore, ma pidin ära lämbuma kui naljakas. Maris ja Maria kommeneerisid kõike. Olime seal koos Rahumäe kooli ja Saku gümnaasiumiga. Saku omas käib Antero. Ma nägin teda siis.. üle seitsme aasta. Tema ütles: "Oi, sina siin!" Ma ei tea, kas ta mu ära tundis aga okei. Siis läksime Triinuga ära. Helistasin Mariale, kuna mu rahakott oli talle jäänud. Aku oli tühi. Siis helistasin Marikale ja Marisele, aga nemad ei teadnud ka Maria kodunumbrit. Terminali minnes nägin ma üht tüüpi ja olin natuke ehmunud ja helistasin uuesti Marisele. Terve bussisõidu pablasin, et kontroll tuleb. Ja siis helistas Maria. Kontrolli ei tulnud. Aga homme pean veel kooli ka minema. Tiitson ütleb ka kindlasti, et me peame balleti projektist ettekande tegema. See oleks tobe.

Käsitöös suutsin ma kahe tunniga kõigest natuke riiet lõigata. Tegelikult jõudsin ma seda ka ühe tunniga aga teine tund kulus masina niidistamiseks, kuna pealmine niit jooksis kogu aeg maha. See ajas närvi.

Loomelaager

Kõik oli parimast parim. Seda kõike on raske sõnadesse panna, see lihtsalt ei mahu sinna. Poole kümnest õhtul üheksani tegime tööd ja õhtuti mängisime mitu tundi kaardimängu "Maffia".